Coelho "Maagi päevik" rääkis palju olulisest eesmärgist: Puhtast armastusest - Agapest. Ja tõepoolest me leidsime sel reisil pärast palverännakut selle Agape. Seda küll kohviku näol ühes Hispaania linnas.
Meie maasikasööjad on poisikesed. Sealsed nälkjad on ikka üksjagu suuremad... Seda ka kahjud, mida näljad põllumajandusele tekitavad. Kas sellisele tegelasele peaks peale astuma? Või oleks see sekkumine Hispaania siseasjadesse - looduse ja põllumeeste vahelistesse tülidesse?
Lisaks ratastele ja jala oli veel üks võimalus seda teed läbida - Hobused. Neid oli kül vähe, aga ikkagi olid nad olemas. Ja kusagilt need hobused süüa ja magada said ...
Kui ikka ühel momendil jõud otsa saab ... Siis teeäärne taksoreklaam aitab. Meil jäi see muidugi kasutamata. Nii nõrgaks ennast ikka ei pidanud.
Tegelikult pole vaja Caminole kaasa vaja võtta mitte midagi. Võib vabalt minna käed taskus. Vajadusel särgi, mütsi ja ka aluspüksid võib vabalt kusagilt põõsast leida.
Ja kuidas saab tänapäeval üldse midagi Internetis korda saada, kui puudub kassipilt. Kõikide kassisõprade rõõmuks lisan ka selle (võib vabalt faceboogis shäärida).
No comments:
Post a Comment