Pole teel suutnud suhelda just paljude inimestega. Edukaks suhtluseks läheks vaja kohalikku keelt. Maailm läbi selle avarduks tunduvalt. Oleme kohanud üht hispaanlast, kes aitas meil toitu tellida ja kelle tee algas hulka hiljem, kui meil ja jutt temaga jäi ka lühikeseks. Lisaks paar saksa poissi kes panid imeks meie paksu varustust kuuma päikese käes. Ja hoiatasid meid nahavähi eest. Ühel neist oli kunagi olnud eesti tüdruksõber; kunagi ammu ja küll vaid mõned kuud. Pärast pikka mõtlemist mõtles ta välja ka nime. Siinkohal saadan siis ka tervitused Hannoveri Jaanikale, kelle vanuseks ca 36aastat ja kelle juuksevärv on punane.
Ja siis üks 66 aastane värvika eluga saksa mees (kah pildil), kes juba sel aastal teel juba üle kümne korra olnud. Vend oli rajal kolme euroste kummikingadega ja suutis päevaga katta vajadusel üle 50km seljas 12 kilo kaaluv kott. Tüüp elas Hispaanias ja aitas pidada ühte palverändurite öömaja. Vot seline näeb välja tõsine camino fänn.. koos inglise saksa ja hispania keele okusega on ta sellel rajal tõelise suhtlemise fanaatikuna. Ja tänud talle meile kingitud kõrvatroppide eest.
No comments:
Post a Comment