Küpros 2019

Kurk haige ja nina nohune. Niiviisi algas siis seekordne reis. Õnneks küll tõbi ainult mind hammustab - muud loomad on heas vormis ja valmis taas maid vallutama. Taist ostetud rätik on meid reisidel alati kõrvavalu vastu aidanud - proovin nüüd teda ka kurguvalu vastu. Koos Küprose sooja päikesega võiks ta ju aidata kiiresti sellest väikesest nohust jagu saada. 

Aga, et miks Küpros? Eks see saar on sihiks paljudele Eestlastele, kes soojemat ilma ja teistsugust keskkonda otsivad. Soodne otselend annab selleks ideaalse võimaluse. Sobib see ka jätkuks meie viimaste aastate Vahemere riikide reiside ritta. 

Traditsiooniline raamatu valik Küprosele oli ühest küljest keeruline ja tänu sellele sammas ka ootamatult lihtne. Ühtegi Küprose kirjanikku, kes midagi kirjutanud oleks - ei suutnud tuvastada. Küpros - see on ikkagi suures osas osa Kreeka kultuurist (See osa, mis ei ole just Türklaste poolt hoitud). Eraldi Küprose kirjandust tundub, et ei eksisteeri. Ja siis tuleb pöörduda nende poole, kes kirjutanud Küprosest. Ja siis nüüd, esimese päeva keskpaigaks, on mul juba Durrelli Kibedad Sidrunid juba poole peal. Kirjeldus Küprosest ja nende inimesest 20. sajandi keskpaigast. Ajast, kui mindi tülli.. Küprose kurvast ajaloost.

Aphrodite vaim

Kas teate kus ja kuidas sündis Aphrodithe? See, keda meil armastusejumalannana tuntakse? Legendi järgi olla üks poeg oma isa genitaalid ära lõiganud ja vette visanud. Need ujusid merevahuga koos Küprose randa ja sündiski "Armastuse jumalanna". Väike tükk sellest genitaalist veel siiamaani Paphose lähedal lahest välja turritab. Et siis see, mida meie inimesed armastuseks tahavad nimetada, on sündinud mehe suguelundist. See on kire armastus. Aphrodite armastus ei ole "agape". See on kirglik armastus täis pettusi ja intriige. Intriigiga tekitatud armastus, mis ajas hulluks noore mehe pea ja mis sünnitas Trooja sõja.. Armastus, mis on valmis oma noort armukest paluma tagasi otse surnute riigist ja siis seda koos surnute riigi valvuriga jagama.. Armastus, mis sunnib hülgama oma koleda ja poolpimeda sepast mehe ja liiderdama kõikjal ja saama lapsi paljude meestega. Selline oli "Armastuse" jumalanna armastus. Ja Aphrodite vaim valitseb tema sünnikohas ka tänapäev, mis on selle pea alati päikselise ja imeilusa saare ehk ainsaks plekiks. Ka siis kui intriigideks pole mingit kohta ega võimalust - ka siis poeb Aphrodithe inimeste mõtetesse ja keerutab seal tolmu üles ...

Rehvid puruks

Hädad käivad ikka ringi mööda inimesi. Ja samas on maailmas mingeid sattumisi, mille vajadusest sa alati kohe aru ei saa. No näituseks, ei saa sa kohe arugi, mis kasu võiks tuua kahe täpselt ühesuguse auto rentimine samast rendipunktist. Põhjus selgub, kui ühel mägiteel sa kuuled, et tagaratas põrgete peal nigu rattakoopas käib.. Ja auto seisma jättes avastad, et kumm tühi... Ja mitte ainult see tagumine vaid ka esimene.. Vot siis on hea omada kahest ühesugust autot ja jätkata teekonda varuratastega. Ja veidi muretseda, et mis saab edasi, kui et täis kindlustus pole võtnud. Saime ilusasti hakkama. Ja vaid 119 Eurot jäime vaesemaks - ehk siis umbes sama palju, kui kindlustus maksma oleks läinud. Kohaliku autorendi mehelt sain teada, et kruusateid peetakse siin Küprosel offroadiks. Ja et offroadi poleks meile ka päästemeeskond appi tulnud .. Ja seda kuidas meil õnnestus kahel rehvil külje peale auk sisse saada .. See vastus jäigi saamata. Ka kruusateed mööda kanjonisse sõit ei oleks pidanud selliseks juhtumiks põhjust andma.. Kummaline...

Küprosest

Durell oma raamatus hoiatas eriti koledate naiste eest. Neid väga koledaid me ei kohanud... Kõik tugevalt üleslöödud naised olid muidugi vene rahvusest. Üldse oli saarel palju vene keelt ja venelasi. Küprose naised - nii palju kui me neid nägime - ei olnud küll mingid kaunitarid .. Aga polnud neil ka midagi väga hullu viga. Neid ridu kirjutades ma lausa füüsiliselt tunnen, et kõnnin libedal jääl ja teostan tugevalt enesetsensuuri. Feministide võim Eestis on tekitanud lisaks teemasi, millest avalikult ja ausalt rääkida enam ei tohi. Üheks nendest teemadest on naiste väljanägemise võrdlemine..

Mis veel teistmoodi Küprosel: Teed on võõrale juhile palju lihtsamad, kui Maltal või Korful ja muidugi liiklus endisele Inglise kolooniale kohaselt vasakpoolne. Et kui keegi tahab vasakpoolse liikluse kogemust - on see riik heaks alguseks. Palju magavaid politseinikke. Kõrvalteelt lähenevad juhid tõmbavad kiiruse alla viimasel hetkel ja ehmatavad sind iga kord kui neid peateelt märkad. Silma jääb kohalike vaoshoitud sõbralikkus. Natuke Gruusia moodi, aga kindlasti mitte nii pealetükkiv ja endaga kutsuv.

Kus käisime - Tipud

Kanjon. Väga mõnus matk ka päevasel ajal. Kanjoni seinad varjavad matkajaid päikese eest. Tee pole lihtne ja päris kuiva jalaga läbi ei saa. Koos lastega minemiseks paras väljakutse. Päris lõpuni me rada kõndima ei hakanud. Koos seljas kantavate lastega oleks see just väiksematele liiga raske väljakutse. Aga ilusamad ja kitsamad kohad kanjonist nägime ära. Oli kindlasti rohkemat kui lihtsalt üks ilus metsamatk. 

Aphrodite vannid. Ilus väike park, kohati metsistunud. Lähedal rand, kus ujuda - või siis kui sulle kivised rannad ei meeldi ... siis saad jalgade valusust trotsidest vee sees ringi silkavat tütarlast taga ajada.. Valuuus .. Ja siis mitte tipp, kus Aphrodite raja alguses kivide peal juhtus jooksu pealt õnnetus mis päädis verise põlvega :( Ja siis apteegi otsimine, et see kõik korralikult puhastada  mis üsna hilise kellaaja tõttu lõppes hoopis Polise haiglas, kus üks abivalmis haiglaonu põlve puhastas ja plaasterdas. Et saime kokku lapitud. Pääsesime ehmatusega. 

Paphose Loomaed. Ma olen Tallinlasena alati mõelnud, kui tekkinud võimalus külastada loomaaeda, et mis sinna ikka minna.. Et ma ju Tallinnast. Meil on suur ja maailmakuulus loomaaed, mille üle iga Tallinnlane uhke on .. Nüüd siin Paphose loomaaias seistes otsin oma mälestustest teisi maailma loomaaedu .. ja tõden, et Tallinnlaste uhkus oma loomaia ja Mati Kaalu tehtud töö üle on täiesti ilmaasjata. Ma pole maailmas kusagil näinud nii trööstitud parki kui seda on Tallinna Loomaaed. Need muud on pigem sellised pargid, mida täiendavad loomad. Nii ka Paphose oma.. Lopsaks loodus, kaelkirjaku keel.. Papagoide tsirkus, kus linnud üle sinu peade lendavad.. Ja kui sa rahale veel eriti vihane oled - võimalus tiigripojaga pilti teha... Ootused, mis võivad ühel ränduril olla seotud ühe loomaaiaga, kuhu minnakse eelkõige lastele lõbu pakkuma, said kuhjaga ületatud. 

Oliivide park. Veel vahetult enne lennukile sõitu sai sisse keeratud. Eelnes pikalt mööda mägiteid - Küprosele kohaselt õnneks üsna korralikke mägiteid - sõitu. Ja taas üks ilus ja hooldatud park, kus saab kõhu täis, saab näha kuidas oliivist õli pressitakse ja sööta lambaid kitsi ja eesleid. Ilus rahulik paradiis kesk mägesid.

Kus käisime - mitte nii tipud

Ega Küprosel kohti polnud, mis täielikku pettumust oleks valmistanud. Lihtsalt mõned kohad mis vastasid täpselt ootustele - lisamata mingitki üllatust: 

Kuulus Kourion. Kui sa oled vanade varemete fänn, mida lõõskava päikese käes vaadata - siis see koht on just täpselt sinule. Kui ei ole - siis sa näed taas suurel hulgal katkiseid maju, mida eri ajastutest on sisuliselt kogu maailm täis.

Huvitav kui palju on maailmas kohti, millele on turismifirmad suutnud nimeks panna "Blue Lagoon". Siin Küprose põhjakaldal oli selleks üks üsna mittemidagiütlev lahesopp. Kohale sinna viis suur paat. Tegelikult oli neid kümneid. Mõne tunnine laevasõit on ju iseenesest tore. Samuti tunnine peatus koos ujumisega kaljude vahel. Lubatud lisad olid muidugi omaette klassist - tasuta jagatavad puuviljad tähendasid ühte õunaveerandit ja tasuta karastusjoogid väikest klaasikest morssi. Lisaks võisid sa soovi korral snorkeldada lahesopis, kuhu veeti iga päev samade laevadega tuhandeid turiste ja mille veepõhi oli tõenäoliselt ka enne nende tulekut puhas mis iganes taimedest. Laeva klaaspõhi võimaldas vaadata vee alla, kus puudusid värvid ... Aga jah - vee läbipaistvus oli siiski imetlust vääriv.

Limassoli Promenaad. Lihtsalt üks küllalt pikk ja veidi määrdunud jalakäijate tee rannas. Jäi kindlasti alla Paphose elavale sadamaümbrusele. Viis tahtmatult mõtte sellele, et miks ikkagi Tallinnas ei ole mere ääres midagi ja kui keegi kunagi peaks midagi sinna tegema .. - Et millist promenaadi me näha sooviks. Kas pikka ja kaugusse ulatuvat asfalti riba või elavat keskkonda koos poodide, äride ja kohvikutega?

Viimane hotell ja all inclusive

Panen seekord jälle kokku väikse reisipaketi laiskadele inimestele. Meie viimane ööbimine kolmest oli üsna mugav - rahulikus paigas.. Ja 20 EUR eest nägu oli võimalik juurde muretseda All Inclusive pakett - koos kolme üsna rikkaliku toidukorraga, mitte üldse üle rahvastatud külaliskülas koos basseiniga..

Et siis Lend Ryanair-ga Tallinn - Küpros neljale: koos kohvrite jms. 200EUR nägu. Õigel ajal ostetud piletite ja suurte sooduspakkumistega võib see hind kahaneda oluliselt. Ehk siis kusagile näiteks 120 EUR/inimene.

Meie hotell (Village) - Lennujaamast ca 25 min sõidu kaugusel: Bookingust tellides Genius hinnaga - alates 35 EUR öö neljale (kaks täiskasvanut kaks last). Nädalaks kokku: ca 250 EUR (sisaldab hommikusööki). 

Upgrade all inclusive paketile: 20 EUR täiskasvanu; 8 EUR kuni 12 aastane laps. 56 EUR päev - Kokku 392 Eurot

Autorent, et kohale saada ca 100 EUR + lapsetool 35. Kui olla tõesti laisk ja mitte omada plaani midagi kusagil näha - võib ka mingi transferi organiseerida - saab veelgi odavamalt.

Et siis kokku on võimalik nädala aega koos kõigi söökide ja jookidega kahe lapsega puhkus veeta: 480 + 250 + 392 + 135 = ca 1250 EUR. Ehk odavamalt kui enamus turismifirmade pakkumisi ..