Ega Küprosel kohti polnud, mis täielikku pettumust oleks valmistanud. Lihtsalt mõned kohad mis vastasid täpselt ootustele - lisamata mingitki üllatust:
Kuulus Kourion. Kui sa oled vanade varemete fänn, mida lõõskava päikese käes vaadata - siis see koht on just täpselt sinule. Kui ei ole - siis sa näed taas suurel hulgal katkiseid maju, mida eri ajastutest on sisuliselt kogu maailm täis.
Huvitav kui palju on maailmas kohti, millele on turismifirmad suutnud nimeks panna "Blue Lagoon". Siin Küprose põhjakaldal oli selleks üks üsna mittemidagiütlev lahesopp. Kohale sinna viis suur paat. Tegelikult oli neid kümneid. Mõne tunnine laevasõit on ju iseenesest tore. Samuti tunnine peatus koos ujumisega kaljude vahel. Lubatud lisad olid muidugi omaette klassist - tasuta jagatavad puuviljad tähendasid ühte õunaveerandit ja tasuta karastusjoogid väikest klaasikest morssi. Lisaks võisid sa soovi korral snorkeldada lahesopis, kuhu veeti iga päev samade laevadega tuhandeid turiste ja mille veepõhi oli tõenäoliselt ka enne nende tulekut puhas mis iganes taimedest. Laeva klaaspõhi võimaldas vaadata vee alla, kus puudusid värvid ... Aga jah - vee läbipaistvus oli siiski imetlust vääriv.
Limassoli Promenaad. Lihtsalt üks küllalt pikk ja veidi määrdunud jalakäijate tee rannas. Jäi kindlasti alla Paphose elavale sadamaümbrusele. Viis tahtmatult mõtte sellele, et miks ikkagi Tallinnas ei ole mere ääres midagi ja kui keegi kunagi peaks midagi sinna tegema .. - Et millist promenaadi me näha sooviks. Kas pikka ja kaugusse ulatuvat asfalti riba või elavat keskkonda koos poodide, äride ja kohvikutega?
No comments:
Post a Comment