Kurk haige ja nina nohune. Niiviisi algas siis seekordne reis. Õnneks küll tõbi ainult mind hammustab - muud loomad on heas vormis ja valmis taas maid vallutama. Taist ostetud rätik on meid reisidel alati kõrvavalu vastu aidanud - proovin nüüd teda ka kurguvalu vastu. Koos Küprose sooja päikesega võiks ta ju aidata kiiresti sellest väikesest nohust jagu saada.
Aga, et miks Küpros? Eks see saar on sihiks paljudele Eestlastele, kes soojemat ilma ja teistsugust keskkonda otsivad. Soodne otselend annab selleks ideaalse võimaluse. Sobib see ka jätkuks meie viimaste aastate Vahemere riikide reiside ritta.
Traditsiooniline raamatu valik Küprosele oli ühest küljest keeruline ja tänu sellele sammas ka ootamatult lihtne. Ühtegi Küprose kirjanikku, kes midagi kirjutanud oleks - ei suutnud tuvastada. Küpros - see on ikkagi suures osas osa Kreeka kultuurist (See osa, mis ei ole just Türklaste poolt hoitud). Eraldi Küprose kirjandust tundub, et ei eksisteeri. Ja siis tuleb pöörduda nende poole, kes kirjutanud Küprosest. Ja siis nüüd, esimese päeva keskpaigaks, on mul juba Durrelli Kibedad Sidrunid juba poole peal. Kirjeldus Küprosest ja nende inimesest 20. sajandi keskpaigast. Ajast, kui mindi tülli.. Küprose kurvast ajaloost.
No comments:
Post a Comment