Galiitsia tuleb mele nüüdseks meelde iga kord, kui tunneme sõnniku või silo haisu. Kõik külad täis haivaid lehmi. Me enda pea hakkab üha tühjenema. Naljad muutuvad lamedaks ja arutelud lähevad harvemaks.
Santiago läheneb. Tugevalt longates, aga siiski.
Toitumine Caminol on kummaline. Siin saaks hästi alla võtta, kui see eraldi eesmärgiks seada. Soojus võtab söögiisu ja kui sai, mida siin ohtrates kogustes pakutakse, alles jätta - on pind loodud. Muidugi on üks ahvatlus, mis meil ole lubanud kõhnumise teed minna. Kolmekäigulised mõistliku hinnaga ja suures osas maitsvad õhtusöögid. Lisaks ebamõistlikule koguselele on probleemiks ka nende serveerimise aeg. Seitsmest kaheksani. Niiet see toidulaadung jõuab kehasse just vahetult enne magamaminekut. Väike lootus siiski on, et kodus kaalu peale minnes juurde võetud pole (Koju jõudes selgus, et kaal oli nelja kilo võrra vähenenud - võin kaalujälgijatele soovituse alla kirjutada.)
No comments:
Post a Comment