Kes ütles, et mehed naistest rohkem norskavad? Meie teine öömaja oli keset linna. Kuidagi ei teagi kas oma tähelepanematuse või juhuse tõttu oli seekordseks öömajaks tuba, kus peale meie veel kümmekond õrnema soo esindajat. Kahjuks kõik meist üksjagu vanemad. Te ei kujuta ette milliseid hääli see seltskond öö jooksul suutis genereerida. Eri sagedusalas norsked, oigamine, vahele veidike hispaaniakeelset sonimist. Ja enne kuute nagu üks mees kõik üles ja teele. No me saime veel seepeale rahulikult tunnikese lisaks tukkuda.
Eelmise päeva raske ja väsitav lõpp ja eespool paistvad mäed panid meile päevaks üsna madalad ootused. Kartsime, et piirdume vaid 19-kmga. Kui aga see maa läbitud selgus, et päev alles poole peal ja jõudu veel kõvasti. Ja siis saigi edasipandud... Ja siis veel edasi.
Kui homikul oli ümberringi näha palju teisi matkajaid, siis päeva edenedes olime rajal käijatest vaid meie. Selgus ka põhjus - mingi hetk päikesepoolne käsi tõmbus tumepunaseks, sääremarjadel tegi päike põrguvalu ja kaelale, mis puffist välja jäi - sinna tekkis tumepunane triip. Ja ühtäkki kogu selle kõrvetava päikese käes ei olnud meil enam aimu kaugel on järgmine öömaja. Esimest korda raja läbimise jooksul tekkis vajadus täiendava info või kaardi järele. Ainus teadmine oli lähimast suurest linnast, aga sinna jõudmiseks oleks pidanud meie päevateekonna pikuseks ca 50 km olema. Mingil hetkel mäest üles-alla turnides me selle võimalusega ka arvestamam hakkasime. Ja siis me ühe oru põhjas nägime seda linna. Kaugel oru põhjas ja tuumajaamaga. Vähemasti sihtmärk oli silme ees.
Ja siis kõige lootusemal momendil tuli nurga tagant välja hotell. Hindade poolest kindlasti mitte raja kõige odavam. Aga tuba andis pika puuga kõigile neljatärni hotellidele Euroopas, kus on au viibida olnud. Ja õhtusöök oli kindlasti üks paremaid, mida ma kunagi söönud. Kui satute El Acebo külla siis on see esimene hotell paremat kätt. Kui rahakott kannatab siis väga soovitan.
No comments:
Post a Comment