Seekord siis teisiti. Lasin jalga. No muidugi mitte päriseks, vaid korraks. Peitu sügise eest; korraks põgeneda töö, kodu, kohustuste eest. Muidugi suur osa kohustusi tuleb kaasa sülearvuti näol mu kotis. Aga siiski - üle nelja aasta pikemal reisil ilma lasteta. Ja tegelikult ka esimesel reisil täiesti üksi... Lennujaamas võib juba öelda, et üsna igav, kui vastutada ainult enda eest.. Ei vankreid, ei magavaid lapsi... Ei paanilist närvi minekut ...
Aga et Iisrael Et miks? Eks see "üks lugu" on oluline, mis inimesi toob siia tõotatud maale. Eks ma isegi oma reisiblogis teinud mitmeid vihjeid suunaga siia Jordani jõe kallastele... Aga päris tõde on siiski see, et Iisrael on kõige odavama lennuga paik, kus Novembris veel suhteliselt soe ja kus ma veel käinud pole. Nii ebaromantiline see põhjus siis sellesse romantilisse riiki reisimiseks.
Reisi ette valmistades tekkis plaan... Ma pole tavaliselt see inimene, kes enne reisi üksikasjaliselt ja detailideni reisi paika paneb. Aga seekord tekkis korra idee, et Jeruusalemma peab ikka jala minema - palverännak või nii. Seda ideed sai endaga päevi kaasas kantud ja Internetist uuritud. Selgus, et Iisraelis on kogu piklikku riiki läbiv matkarada - pea 1000 km. Läheb mööda ka Tel Avivist ja samuti peaaegu Jeruusalemmast. Teepikkus nende kahe linna vahel üle 100 km ja kui alustada lennujaamast ja teeots leida - siis veidi peale 60. Et siis vastavalt kolme- või kahepäevane matk. Tundus mõistlik... Telki ma kaasa võtta ei plaaninud - pidin lootma katuse all ööbimistele. Siin läks plaan veidike vussi. Booking.com andmetel polnud sel rajal just liiga palju võimalikke ööbimisvariante. Kusagilt leidsin küll mingid numbrid kuhu helistada, et öömajale saada - mõeldud matkajatele. Aga need nõudsid ettehelistamist mõned päevad - sellise täpsusega ettemõtlemine ületas selgelt mu valmisoleku planeerimiseks. Plaanisin ka veidi pikemaid päevateekondi.. aga viimase löögi andis teadmine, et ka Iisraelis on hilissügis. Päeva pikkus ei võimalda päevateekonna liiga pikaks venitamist... Päike loojub juba enne viit. Oht pimedasse idamaa kõrbe öösel üksi jääda ei tundunud just mõistliku riskina. Et seekord siiski Jeruusalemma bussiga. Ehk järgmine kord kusagil mujal ja kellegagi koos üks pikem jalgsimatk. Miks mitte ka Iisraelis. Aga seekord ... Kindlasti ei jää see reis matkadeta. Kui pikad nad olema saavad - eks Iisraeli rahva jumal näita...
Seekordne päevik kindlasti pikem tuleb kui viimased .. Üksinda olek annab aja ja võimaluse ja kindlasti jääb ka mõteteks rohkem ruumi.. Andke lugejad mulle andeks, kui liialt lappama läheb...
Aga et Iisrael Et miks? Eks see "üks lugu" on oluline, mis inimesi toob siia tõotatud maale. Eks ma isegi oma reisiblogis teinud mitmeid vihjeid suunaga siia Jordani jõe kallastele... Aga päris tõde on siiski see, et Iisrael on kõige odavama lennuga paik, kus Novembris veel suhteliselt soe ja kus ma veel käinud pole. Nii ebaromantiline see põhjus siis sellesse romantilisse riiki reisimiseks.
Reisi ette valmistades tekkis plaan... Ma pole tavaliselt see inimene, kes enne reisi üksikasjaliselt ja detailideni reisi paika paneb. Aga seekord tekkis korra idee, et Jeruusalemma peab ikka jala minema - palverännak või nii. Seda ideed sai endaga päevi kaasas kantud ja Internetist uuritud. Selgus, et Iisraelis on kogu piklikku riiki läbiv matkarada - pea 1000 km. Läheb mööda ka Tel Avivist ja samuti peaaegu Jeruusalemmast. Teepikkus nende kahe linna vahel üle 100 km ja kui alustada lennujaamast ja teeots leida - siis veidi peale 60. Et siis vastavalt kolme- või kahepäevane matk. Tundus mõistlik... Telki ma kaasa võtta ei plaaninud - pidin lootma katuse all ööbimistele. Siin läks plaan veidike vussi. Booking.com andmetel polnud sel rajal just liiga palju võimalikke ööbimisvariante. Kusagilt leidsin küll mingid numbrid kuhu helistada, et öömajale saada - mõeldud matkajatele. Aga need nõudsid ettehelistamist mõned päevad - sellise täpsusega ettemõtlemine ületas selgelt mu valmisoleku planeerimiseks. Plaanisin ka veidi pikemaid päevateekondi.. aga viimase löögi andis teadmine, et ka Iisraelis on hilissügis. Päeva pikkus ei võimalda päevateekonna liiga pikaks venitamist... Päike loojub juba enne viit. Oht pimedasse idamaa kõrbe öösel üksi jääda ei tundunud just mõistliku riskina. Et seekord siiski Jeruusalemma bussiga. Ehk järgmine kord kusagil mujal ja kellegagi koos üks pikem jalgsimatk. Miks mitte ka Iisraelis. Aga seekord ... Kindlasti ei jää see reis matkadeta. Kui pikad nad olema saavad - eks Iisraeli rahva jumal näita...
Seekordne päevik kindlasti pikem tuleb kui viimased .. Üksinda olek annab aja ja võimaluse ja kindlasti jääb ka mõteteks rohkem ruumi.. Andke lugejad mulle andeks, kui liialt lappama läheb...
No comments:
Post a Comment