Kunst ei ole kunsti teha...

Israeli muuseum muuseumipäeval. Lihtsalt muutus kolmas reisipäev selliseks mööda muuseume kolamise päevaks. See praegune on igasugu kraami täis topitud. Lisaks tavaärastele potikildudele ja eri maade kunstidele ka kaks temaatilist näitust, mille teema põnevam kui asjad näituse sees ise.

Üks Saksa mees pani teise maailmasõja ajal palju kunsti pihta... Ütles Hitlerile, et missa nende juudi kunstnike piltidest põletad. - Müü parem maha. Ja hiljem abistas Hitlerit kunsti kogumisel. Ja nagu ikka jäi näppude külge ka miskit.. Nii mõnikümmend tuhat taiest.. Pärast sõda tõi dokumendid, et ta tegelikult juut ja kõik jäi talle alles... Pojal aastakümneid hiljem hakkas veidi piinlik ja kinkis asjad muuseumitele ära... Mingit osa neist piltidest nüüd siin näha sai. 

Teine näituse lugu oli Paanist. Nii selles Kreeka veidrast kitsejalgadega ja inimese kehaga tegelasest, kelle ema peale sõda hülgas, kuna ta nii kole... Kui ka sellest poisist, kelle eesnimi Peeter ja kes oma alguse industriaalajastu alguse Inglismaalt sai. Pilte, seoseid, ja ei puudu ka kirjeldus haljadest ja usk nende eksisteerimisse... Ja muide mõelge kust pärineb sõna paanika .. 

Ja siis veel moodsat kunsti.. Et ma saan aru, et  ma olen selles vallas üksjagu võhik. Ka mul tuleb mõnikord rumalaid ideid. Kui ma oleks kunstikoolis käinud, saaks seda ettekäändena kasutada ja oma rumalusi kunstiks nimetada... Aga kusagil on ikkagi piir... Kui sa näed, et pissuaar näeb mingi nurga alt naljakas välja. Tee pilt ja pane facebooki... Las pool rahvast laigib ja teine pool helistab ja tunneb muret, et kust sa jälle neid aineid said (pooled murelikult pooled isiklikust huvist).. Aga mida kuradit sa seda kunstimuuseumisse tarid... Uhh ... Huvitav kui mitu muuseumit ma veel pean läbi käima, et seda mõista...