Iisrael

Reis Iisraeli möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta. Reisist jäi lihtsalt üks suur väsimus magamata ööst. Lennuk Küprosele maandus kesköö paiku ja edasi Tel Avivi 6:35. Hotelli võtmine ei tundunud mõistlik. Mingi seisund, mida uneks saaks nimetada, tabas mind vaid lennukis istudes; suuremalt jaolt selle viimase otsa pealt. Piirivalvur ei usaldanud mind ja küsitles rohkem kui teisi.. Aga jäi lõpuks uskuma.. 

Mida kõigepealt teha kui jõuda uude riiki - ikka hakata lahendama praktilisi küsimusi. Raha, Internet ja kuidas kusagile linna saab. Internetiga olin valmis kohaliku SIM kaardi ostmiseks... Aga enne jõudsin Telia SMS-i läbi lugeda. 30 EUR 1GB interneti nädalaks tundus mõistlikum pakkumine, kui et osta lennujaamast SIM kaart mille Interneti maht oli küll suurem, aga ka hind kõrgem. Mujalt ehk saaks odavamalt .. Ja nädal ka üks päev liiga vähe.. Aga ei viitsinud selle üle arutama hakata - tellisin ära ja mure mõneks ajaks lahendatud.

Raha otsustasin võtta seina seest. Kaart sisse .. Ja vastuseks vaid heebreakeelne tekst - mille seest tundsin ära numbri 300. Kursist ei mäletanud tolleks momendiks miskit. Võtsin selle 300 - et vähemasti midagigi.. Hilisem kontroll andis kursiks on kusagil 3.7-3.8 seeklit Euro eest. Tegin arvestused ja tundub, et lennujaamas mingeid olulisi lisatasusid ei lisandunud. Kurss oli isegi veidike parem, kui paar päeva hiljem linnast automaadist võttest - aga see ilmselt ei olnud automaadi headusest vaid pigem sõltus rahaturgudest. Veel rahast: Olen pidanud Iisraeli tehnoloogia veduriks maailmas, aga kaardimaksete teema on neil küll meist umbes 10 aastat maas. Eriti just turvalisuse poolelt. On kohti, kus kaardiga maksta saab. Ka automaate - näiteks bussipileti ostmiseks - seal asjad kõige paremini toimivad. Kiipi ei kasuta keegi... Võetakse ja kasutatakse magnetriba. Ja kui see ei toimi - sisestatakse midagi küsimata sinu kaardi kõik andmed kusagile arvutisse ja makse toimib selliselt.. Mõnikord jäetakse ka see esimene magnetkaardi samm vahele.. Mu esimene reaktsioon oli neilt küsida, et mis toimub.. Et turvastandardid või nii ja kas neil on kõik vajalikud sertifikaadid tehtud.. Aga siis juba neilt näost välja lugedes sain aru, et see käibki siin niiviisi. Võõral maal võõra maa kommete järgi. Hoidsin oma sõnad tagasi. Ilmselt on siin ka seetõttu kaardipettused oluliselt suuremad. Igatahes Swedpank mu krediitkaarti booking.com maksete tegemisel läbi lasta ei tahtnud.

Rahast veel. Kallis on.. Kole kallis. Hotellituba alates 100 EUR, Õlu 8, Söök kiirtoidukohas 10 mujal alates 15 saad oma burgeri kätte. Korralikes kohtades ja restoranitoit muidugi veel kallim. Hosteli voodi ühistoas 25 - 45. Kaugemates linnades pigem veel kallim. Mu Exceli tabel, mis mind siia riiki juhatas, arvestas Hostelitega... Igas linnas neid siiski pole.

Ja siis, kui Internet ja raha teema lahenenud - on küsimus kuidas linna saab. Tavaliselt sõidab Tel Avivi lennujaama ja suuremate linnade (Tel Aviv ja Jeruusalemm) vahel rong, millega väidetavalt 20 minutiga Jeruusalemma saab. Aga just minu tuleku puhul oldi otsustatud seda raudteevärki veidi remontida. Google näitas pea kahetunnist retke. Infolaua tädi suunas kuhugi suunda. Aga kohe terminalist väljudes oli seal buss, mis otse Jeruusalemma viis. Hind vist mingi 18seeklit ehk peaaegu 5 EURot. Kaua sõit aega võttis  täpselt ei tea, kuna sain veel veidi puhata, aga pigem mingi kolmveerand tundi ehk. Ja bussi lõpp-punktist vanalinna oli kõndida veel ehk veidi üle poole tunnikese lisaks. Suutsin Jeruusalemmas linnasisest bussitransporti täielikult vältida. Seda muidugi suure jalutamise hinnaga. Ala 20 km päeva pole kella arvates siiani olnud (kirjutatud neljanda päeva hommikul).

Mis veel võib Iisraeli kohta öelda. Vaatamata muidu kõrgetele hindadele, on muuseumid ja bussid suhteliselt odavad. Muuseumitest paljud tasuta või orienteeruvad annetustele. Siiani pole ühegi atraktsiooni eest üle kümne euro välja käinud (ehk kõik on odavam kui klaas õlut).