Surnumeri

Sain täna Oskariga kokku...

Pärast seda kui olin oma päevaplaani eeskujulikult täitnud. Kõigepealt surnumeres suplemas. Proovisin - vesi kannab küll. Nii ühtepidi olles, kui ka teistpidi olles. Pead soolavette panema ei pea. Pärast vees käimist kogu keha jäi selliseks ligaseks.. Aga tehtud.

Ja siis see vana Juutide kindlus, kuhu ma eile jala tahtsin jõuda. Ka ainult jalamilt otsa ronimine oli tubli 45 minutiline rännak kotiga paksule mehele.

Nüüd seisin teeristil ja uurisin Tripadvisori kommentaare. Veel on valge ja bussi istuma, et edasi sõitma veel ei kipu. Ja siis tuleb Oskar ja aitab otsida. Lihtsalt läheb mööda ja pakub abi - et mida otsid. Pärast seda kui me olime umbes viis minutit inglis keeles arutlenud, kus võiks asuda see kanjon tundub mulle, et aktsent on tuttav.
  - "Where are you from?"
  - "Estonia"
  - "Aga miks me siis inglise keeles räägime?"
Ja nii saigi kohatud esimest Eestlast Iisraeli reisil. Olime tulnud sama lennukiga. Pärast kohtumist tänavanurgal läksime taas lahku. tema häälega Eilatisse, et koju sõita. Mina edasi kanjonit otsima..