Raamat, mis räägib fiktiivsest teadusharust, mis tegeleb teiste teadusharude vaheliste seoste tekitamisega ja nendega mängimisega. Muusika ja matemaatika kõigepealt. Ja siis ka kõik teised jms teadusharud takkotsa.Lisaks veel tükike meditatsiooni. Ma oma nurga alt veidike mõistan Hesse ideed. Olen ju ka mina ennast tihti vestlustes süsteemiteoreetikuks tituleerinud ja väitnud, et kõik süsteemid maailmas alluvad samadele seaduspärasustele. Ehk ka mina olen klaaspärlimängur. Võrreldes raamatus kirjeldatutega muidugi algaja ja diletant. Ei ole minust ainest süvenemaks mingi ajaloolise keele süsteemidesse ja otsima siis analoogiat näiteks muusikast. Ma jään pealiskaudsemaks ja proovin ka mõista neid süsteeme, mis jäävad formaalsetest süsteemikirjeldustest väljaspoole - tegelik elu, inimestevahelised suhted. Asjad milledest Klaaspärli ordu rüütlid raamatus hoolega ennast eemale hoidsid, et mitte segada mängu puhast ilu. Ma ikka üritan, kuigi see mõnikord üsna raske märgata ja mõista, kui mustrid lähevad inimõistuse kirjeldamiseks liiga keeruliseks.
No comments:
Post a Comment