Viimane päev

Istun taas keskväljakul tuvide keskel ja loen Klaaspärlimängu. Mõtte uuesti Da Vinci maali piiluma minna matsin kiirelt maha. Liiga hilja sain hotellist välja. Jala kirikusse ja jala lennujaama bussile - jätaks pileti ostmisega kokku maali vaatamiseks nii pool tundi. JA ega keegi ilmselt mu suurt seljakotti ka just liigse sõbralikkusega ei vaataks. Valin reemetu ja kohvi Alla Scala teatri kohvikus. 

Tõmbame joone alla - lend koju ja korras. HEa, et mind lennukit juhtima ei pandud - istekoht oli igatehes A1. Päris seiklusteta see lennureis siiski ei möödunud. Sai proovitud veidi vahendada kõrval istuvaid venekeelseid daamisid ja ingliskeelset teenindajat. Daamid nimelt suhtlusprobleemide tõttu endale kogemata kahepeale neli komplektlõunad tellisid. Sain ka mina omale ühe coca-cola abistamise katsete eest. Ega must suurt abi polnud. Vene keel üha enam rooste läheb. 

Aga jah - joon alla. Koju kamina ette. Ehk veidi rahunenumana kui enne. Järgmiste reisideni.