Pole näe juba terve päeva mäe otsa roninud. Aeg viga parandada ja eelmise päeva laiskusest üle saada. Pühapäevane Zürich on üsna tühi. Lootus, et laevasõit teed mäele oluliselt vähendab - ei olnud päris õige. Koos peatustega läks tippu jõudmine kokku ikka pea kolm tundi. Aga tõele au andes - tasus ära. Selline tore nädalavahetuse viitmise koht, mägise metsa ja imelise vaatega nii kaugematele lumistele mägedele kui ka Zürichi linnale. Hommikusöögiks leidsin mäepealt kummalise asutuse, mis ainult pühapäeviti lahti. Ühe frangi eest sai seal suure kausi teed - ja kui lisada veel mõned - sai ka paar viilu saia ja vorsti sinna juurde. Vaatega koht, ja vana kõrtsiruum. Jumalik.
Ja tarkuse minutid - ma sain teada miks tehakse elektriga maastiku jalgrattaid. Uetlibergi mägi paistab olevat meeliskoht mägijalgrattureile - just neile, kellele meeldib mäest alla lasta. Mäest üles saamine, et hiljem alla lasta, aga üsna vaevarikas teekond. Ja nii jäingi ma suu lahti vaatama, mis tempoga kohalikud kodanikud siin mägesid võtavad, kuniks taipasin, et neil elektrimootor väntamisele jõudsat tuge annab.
Nii möödus pühapäev. Enamus poode siin kinni - samuti juuksureid. Tegin oma reisides erandi - Sveitsis juuksurisse ei jõudnudki. Mitte, et neid siin vähe oleks. Šveitsi mehed on kõik väga hoolitsetud soengutega ja juuksureid leiab ka pea iga nurga pealt. Lihtsalt ei tekkinud sellist tunnet. Tagasipöördumine Itaaliasse - seal ma olen juuksuris käinud... Ja üldse - viimane juuksuriskäiks Taanis oli piisavalt põhjalik, et ega mul siit ülemäära võtta ei ole. Habemest võiks küll lahti saada.
Hakkame tagasi liikuma. Milano ootab.
No comments:
Post a Comment