Trabzon

Vana Bütsantsi linn. Kirikud täis pilte, mis räägivad lugusi Jeesusest. Aga nüüd tuleb siit kirikukõrvalt valjuhääldist moslemi joigu. Kirik on kautusel mosheena - ja nii viimased 600 aastat. Ja ka vein ei voola siin ojadena nagu piibli lugudes. Meestel ees teeklaasid ja kange tee asendab õlut. Aga see ei sega neil pühapäeva pärastlõunal linna keskväljakul tantsu valla päästa. Üks mees mängib pilli, teine laulab ja kannab kõlareid ja rivi erinevas vanuses meesterahvaid laseb sünkroonis jalgadel käia - üsna keeruline tantsusamm, õllega läheks sassi. Teega mitte.

Just siinsamas kiriku õuel jõuan raamatuga "Mikael Hakim" sinna kohta, kus elu päästmiseks peategelane kolmenäolise valejumala ja ikoonide kummardamisse uskumise ainsa ja üksiku jumala ja tema prohveti vastu vahetab.
"See on kas ilmutus või märk minule, sest suurimad alatused, patud ja kuriteod, mida olen kõigil kristlikel maadel korda saatnud, on alguse saanud liigsest veini nautimisest." Arvas usku vahetades Antti seal raamatus. Ma ise vist veel mõtlen nende vahetuste peale...

Türgi. Booking.com st pole enam kasu. Hinnad seal kõrged - Hotelle tänaval palju ja sisse astudes bookingust oluliselt odavama hinna saab. Väidetavalt saab ka tingida. Hotellis ei proovinud... Aga kui kotti ostes kauplema üritasin hakata tuli hinna 35 asemel 25 peale viimise proovimisel müüja poolt lihtne ei - ja ei miskit edasi. Mis Türgi see on kui isegi ei proovi kaubelda. Lahkusin ja ostsin mõnest poest edasi koti hoopis 75-ga ja kauplemata. Igaljuhul huvitav Eestlase kauplemistaktika.

Pool linna ongi nagu suur kaubamaja. Aga just tahaks öelda kaubamaja mitte kadaka turg. Kaup ilusasti poodides. Müüjad rahulikud ja kaubavalik suur. Täiesti tore koht shoppamiseks.

Ja täna on siis reisi esimene päev, kus kannataks lühikeste pükstega välja minna. Päike paistab ja 20 kraadi sooja. Aga ei lähe. Niigi tunneb iga vastutulija mus turisti ära. Lühikeste pükstega oleks ma siin linnas ilmselt ainsana. Kui mitte kogu Türgis, kui suvitusrannad välja arvata. Pole kombeks.

Türgi on suur. Mitte ainult kaardilt, millelt Türgi teine ots ikka veel väga kaugel tundub. Türgi suurust näitab ka, et hotellis televiisoris on 300 kanalit. Ja pea kõik tõepoolest näitavad miskit. Ja enamuses räägitakse mulle tundmatut keelt - ilmselt enamuses Türgi keelt.

Ja Türgi sõjavägi on valvel. Suured sildid teepeal, et territooriumile siseneda rangelt keelatud. Pildi tegemine sildist viib mind türgikeelsesse keskustellu Türgi sõjaväelasega. Käsi õnnekseiväänata ja sõjaväelane väga kuri ei ole. Kustutan pildi ja lähen edasi. Ei olnud nii väärt pilt, et taastamisele aega raisata.