Borjom

Vee linn. Ja vee pärast sai sealt ka jalga lastud. Vee pärast, mida taevast meie pihta saadeti.

Linn ise üsna armas. Öömaja oli küll senini kõige kummalisem. Kuidagi keeruliste käikude tagajärjel sattusime ühe korteri magamistuppa. Magamistoal oli küll ees uus ja tugev uks. Hiljem tuba uurides selgus aga et seinavaibad katavad auke seinas - nii et näiteks köögiga oli meil üsna otse ühendus. Eriti heliliselt.

Lisaks elamisele oli võimalik Borjomist saada ka põneva restoraniteeninduse osaliseks. Tea kas solvuti, kui me nende inglise keelse menüü üle naersime või oligi seal nii kombeks... Aga raha küsiti meilt miskipärast ette. Ja toidud vaat et kisti käest, kui vaagen tühjemaks hakkas saama. Muidu oldi sõbralikud edasi...

Borjomi suurimateks imedeks on üks tore park (milleks me küll esialgu pidasime üht väsinud roheala, aga hiljem edasi minnes leidime õige paiga) ja Borjomist mõned kilomeetrid eemal paiknevad matkarajad. Mägedes pidi mõnes kohas olema lund veel üle põlve ja võimalik oli ka ööseks mägimajja magama jääda. Raja alguse vaatasime üle, plaani tegime.... Aga vihm järgmisel hommikul tõmbas matkale kriipsu peale. Läbimärjana matkaonnis ööbimine - seda me siia otsima ei tulnud...

No comments:

Post a Comment