Batumi

Foto:Cristi Sikora

Sajab.. Juba teist päeva ja koos ilmaga läheb alla ka meeleolu. Batumi tundub olevatki veidi teiste võngetega. Juba esimesed kogemused olid seotud vihaga. Inimesed Batumis on närvilisemad.

Astume bussist maha - ja seal nad on - taksojuhid. Valmis pakkuma sõitu ja hotelle. "Ne nada" on mu kindel ja närviline vastus. Ma olen neid tüüpe kohanud kõigis maailma nurkades. Ehk saabki neilt soodsa sõidu ja mõistliku hotelli.. Ei tea, aga minu esimene reaktsioon on eemale... Kusagile sinna, kus saab rahulikult mõelda, kusagile, kus sa pole emotsionaalse surve all midagi otsustada ja midagi teha. Kõigi eelnevate reiside kogemus on teinud mind ettevaatlikuks... Mu reisikaaslasel aga eelnevad negatiivsed kogemused puuduvad. Sõbralikult suhtleb ta kõige visama taksojuhiga, kes mu nenada peale ei heitunud ja meile järgnes. Ja istumegi taksosse.. Teiste taksojuhtide sõimu saatel.. "Enne oli nenada ja nüüd..."

Ka külalistemajas tekkib taksjuhi ja majaperenaise vahel sõnelus. Ilmselt oli taksojuht liiga odavalt lubanud öömaja... Või suhtlevadki kohalikud karjumiskeeles. Igatahes maksime 5lari lisatasu linade ja käterätikut eest ja selgus, et ka taksojuht oma osa tahab ja ka seda tuli madalamaks kaubelda.. Kokkuvõttes sai hind küll madalam, kui netist ostes, aga annuse paha maitset saime suhu.

Edasi palju vihma ja märjad riided. Kaks kurba kuju lonkimas üksinduses mööda Batumi ranna-alleed. Masedav ilm toob kaasa ka kurvemad olekud ja valusamad mõtted.