Siin, Ho Chi Minh'i linnas ehk Saigonis - nagu seda linna endiselt ka mitmel pool Vietnamis nimetatakse - lähevad mõtted ikka tagasi Eestisse ja seal ootavate tööde ja tegemiste peale. Ilmselt on see reisi lähenev lõpp, mis need mõtted ikka ja jälle mulle lähemale toovad. Istun linna kõrgeima hoone taevakohvikus ja vaatan ümbritsevat, üsna madalat linna.
Joon miljonite eest õlut - samaaegselt mõeldes tööst loobumisest. Ei, mitte päriselt ja lõpuni. Mõtetes küsimused - mis võiks olla selle ettevõtte nimi, kes võiks olla kliendid ja kes need partnerid, kellega koos rikkust looma hakkame - just nagu kõlas ennustus Vietnamisse jõudes. Hirmud on aastatega vähenenud - küll saab hakkama. Alati on saadud. Kui suur häda käes - ehitan kusagile vee peale vaiadele maja ja elatun krevettide ja kala kasvatamisest. Või topin plastmasskuule austritele külje alla. Või ostan oma viimaste veeringute eest motorolleri - see oleks mulle siis nii koduks, sõidukiks kui ka voodiks. Vaat' niiviisi:
Tagasi Hanoisse.. - sellega algab sõit suunaga tagasi ja sellega on sellel lool joon all. Järgmine kord uued jutud.
No comments:
Post a Comment