Iga riik vajab kangelasi ja kangelastegusid. See riik võlgneb oma olemasolu 30 aastat järjest kestnud sõdade perioodile. Erinevatel aegadel, aga pea vahedeta - võideldi Jaapani, Prantsuse, USA ja Hiina vägedega. Valiti partnereid vastavalt olukorrale ja lõpptulemusena jäädes võitjaks kõigis neis sõdades. Ja Ho Chi Minh vägede eesotsas. Jah, meil on ilmselt raske mõista punalippe ja sirpi ja vasarat, mis kõikjal silma paistavad. Aga kui vaadata seda ilma ideoloogiata ja riigi ja vabaduse seisukohalt - siis kangelane on sündinud. Onu Ho pilt seisab kodudes otse rõõmsa buddha kõrval. Kas siin loodi ohvriteta ja inimsõbralikku kommunismi? Ei, ka siin tapeti endiseid maaomanikke - revolutsiooni ajal sadu tuhandeid. Aga puhaste kätega revolutsiooni ei tee - ja rahva verega on paksult määritud ka kõigi vastasvõitlejate käed. USA loopis väidetavalt Vietnami kohal vietnami inimeste pihta rohkem lõhkeainet, kui kogu teise maailmasõja vältel. Sõda on armutu ja võitjate üle kohut ei mõisteta. Kommunistlikud partisanid võitsid, partei juhib riiki - aga praeguses Vietnamis pole kommunismi ja sotsialismi palju tunda. Makse ei maksta. Haridus ja arstiabi tasuline - kapitalism vohab. Võibolla kusagil kõrgemal - suurtes linnades, suurte tehaste korralduses, on tunda kommunismi?
Revolutsioon tekib siis, kui ühiskond jõuab ummikseisu. Nii, kuidas enne - enam toimida ei saa. Feodaalne maailmakorraldus lõpetati pea kõikjal maailmas revolutsioonidega - mille tagajärjel jagati ümber varandus ja maa. Revolutsioonilistes situatsioonides tekkisid juhid, kes olid otsustuskindlad ja suutsid kaasata teisi. Pea alati käis otsusekindlusega kaasas ka julmus vastaste suhtes - revolutsiooni paratamatus? Eestis toimus revolutsioon ja maareform tänu vabadussõjale. Oleks võinud minna ka teisiti - ja Eesti edasine staatus jääda Landesferi ja punaarmee otsustada. Konservatiivid ja liberaalid. Landesweri võiduga poleks lahenenud midagi - ühiskond oleks jäänud uue revolutsiooni ootusesse - maa vajas ümberjagamist. Vietnamis olid konservatiivid ja nende liitlasteks Prantsuse ja USA väed. Nad soovisid olemasoleva ühiskonna jätku ja ilma varasid jaotamata minna sujuvalt üle kapitalismile. Kas see üldse oli võimalik ilma revolutsioonita?
Ühiskonnas toimivad protsessid kiirenevad - varsti jõuab kätte ka praeguse globaliseeruva kapitalismi õitseng. Eeldused selleks on loodud ja süsteem loob üsna pea eeldused uueks revolutsiooniks. Kapitali koondumine - nagu kunagi ka maade koondumine - annab selleks põhjuse ja info vaba liikumine on selleks katalüsaatoriks. Veel mõni aeg tagasi toimisid puhastava toimega lokaalsed turu kataklüsmid, millega varad ümber jaotati. Tänapäeva globaalse turu juures on võimalik - ja võimalik vaid neil, kelle kätte juba on koondunud piisav hulk kapitali - riske maandada, et lokaalsed mõjud minimeerida. Ja vajadusel ka turge mõjutada oma varanduse suurendamseks. (Vene Rubla just praegu?). Kõik see loob eelduse uuele revolutsioonile. Millisele? Kommunistlik see kindlasti pole. Mis protsessid võivad olla selle osad? Islamirevolutsioonid? Occupy Wall Street? Vissarjon? Või hoopis astuvad ühel momendil riigid välja kapitali vastu? - ka seda võib pidada revolutsiooniks. Vastused annab meile tulevik .. Raske ennustada, millal - aga rikkuste ümberjaotamine tuleb.
No comments:
Post a Comment