Hoi An

Kunagine kaubanduse sõlmpunkt jätkab sama rada. Armas ja kodune ja paksult täis riidepoode, rätsepa- ja kingsepaärisid. Ostuhullus on sama kerge peale tulema kui USA ostukeskustes. Päevaga valmivad just sinu mõõdu järgi ülikonnad, särgid, kleidid, kingad ja üldse kõik, mida riidest ja nahast saab.

Ainus pääsetee kaubanduskuradi käest on istuda laeva ja sõita saarele süüa tegema. Vanaema retseptide järgi ja oma kätt asjade potti puistamiseks kasutades - valmivad maitsvad toidud. Pärastlõunani järjest süües - ongi käes aeg kõik tellitud riided kokku korjata ja istuda kummalisse sõiduvahendisse, mille nimeks on ööbuss - edasi Nha Trangi. Inimesed bussis kahel korrusel ebamugavasse asendisse surutud - valge inimese jaoks liiga väikestes aukudes.. Vaatame, mis meist hommikuks järele jääb... Praegu just sõidame maanteel vastassuunas...

Aga veel muljeid Vietnamist. Vietnamlased on töökad - st. vietnami naised on töökad. Mehed istuvad meestebaarides joovad teed ja õlut. Naised teevad tööd ja ei loo vaid odavat jama vaid suudavad pakkuda ka kvaliteeti.

Praegu on pulmade aeg. Pulmad siin riigis kestavad kaks päeva ja kohal tuhandeid inimesi. Meie kokkamistuuri korraldaja (muidugi naine) näitas meile  oma pulmapilte ja tema pulmas oli olnud 800 inimest. Hommikul kokkama minnes tehti ettevalmistusi pulmaks ja terve tänav oli kinni pandud. Pärastlõunal naastes oli käimas juba koristamine. Vaid üks lauatäis mehi veel istus ja püüdis pidu venitada.. Ja minema viidi palju ja palju tühje õllekaste.. Rahvast oli olnud palju...

No comments:

Post a Comment