Matka selgelt kõige paemad kohad on tuulised kohad. Tuul on ainus, mis suudab natukenegi tagasi hoida kärbeste ja parmude rünnakut. Ja õhtul tulevad lisaks sääsed. Ilmselt peab ikka oma mehelikkuse ära unustama ja üritama mingit kaitset nende vastu välja mõelda. Mingi moment küll otsustad oma tahtejõdu treenida ja nende tegutsemist mitte segada. Las söövad raisad. Ja mõtled välja teooria, et küll loodus teab, mis sulle hea on.. Kui neid kurjalooma parme siin nii palju on.. Äkki siis on mul nende mürki millegi jaoks organismil vaja. Aitab vähki ära hoida või miskit. Või vähemasti hoiab madalal kolesterooli taset. Aga jah - las söövad raisad .. Kaua tahtejõud vastu ei pidanud...
Niiet Ahjale jõudes kiirelt makaronid keema kõht täis ja telki ära. Sääskede eest peitu. Väsimus ja ebamugavus hoidsid kaua üleval ..
Aga ikka kohtab siin raja peal inimesi. No muidugi on neid, kes rahulikult oma külas elavad. Ja jalgrattureid. Üks parv kihutas mööda juba eile päeval ja üks üksik naisterahvas tervitas mu hommikus toimetusi. Päris üksi ma siin selle raja peal seega pole.
No comments:
Post a Comment