Et huvitav, mida mõtleb tour de france viiendat tundi peagrupi tagaotsas loksuv rattur.. Kas ei tekki tal seal mingitki geniaalset mõttesähvatust tänu millele ta järgmisel päeval enam starti ei jõuagi.. Ei mäleta, et keegi sel põhjusel oleks tuuri pooleli jätnud. Ei jäta mingagi, kuigi kilomeetreid päeva kohta niipalju vähem on tulnud, et Värskast läbi ei jõua. Siit Meenikunno soost suund otse Piusa poole.
Veel segaseid mõtteid, mis tekkivad, kui päike kuumutab ja vett vähe. Selline mõte, et kui üks kuri nõid puudele sinivalged märgid peale teeks - saaks ta kõik minusugused rändurid otse oma hüti juurde juhatada - õhtusöök lihtsalt käes. Korra juba tunduski et minuga midagi sellist toimumas. Mööda teed kõndides äkki maja teepeal ees. Kiri ka, et õues koer. Mõtlesin - ju siis ma kusagilt jälle mööda pandud. Läen veel sadakond meetrit tagasi - ei, kõik märgid näitavad, et õige suund. Otsustasin siis, et mis seal ikka, panin silmad kinni ja sammusin otse nõia koopasse. Koer haukus, aga ei hammustanud. Perenaine ütles tere, aga ei kippunud mind sisse soolama. Vedas vist. Ja tee läkski läbi inimese õue - et veel põnevam oleks - suunasid märgid sealt õuest mind otse mingisse tihedasse võsasse, kus tee otsa sai... Seda et valge inimese kombel tuleb üle õuel asuva silla minna - selle peale kohe ei julenud tulla. Aga tundub, et elama jäin.
Veel üks mõte, mis tekkis - võiks vaadata, kui palju siis teenib juhutöödega. Igas külas on teadeteahvel ja ikka kutsutakse kedagi puid laduma, või ostetakse kokku marju. Peaks ise proovima - või paluma "Suvesangaritel" selle peale mõelda.. äkki teenib niipalju, et ei pea tagasi linna enam minemagi...
Aga inimesi kohtab harva. Ilmselt olen ma ka ise piisavalt asotsiaalne ja suhtlema väga ei kipu. Vaid üks külamees tervitab poe juures ja kusagil metsatee peal jõuab auto mulle järele jääb seisma ja juht teatab et ta on kohalik. Mehe olek on selline hägune ja ilmselt ta päris sellises seisus, mis autot lubaks juhtida, ei ole. Teatab siis, et tal homma sünnipäev kaa. Soovin õnne ja kadunud ta oligi. Ja Paidra järve ääres - seal jah olid kaa inimesed. Sai poole ööni mõnusat 90-ndate diskomuusikat kuulatud...
No comments:
Post a Comment