Kui Hispaanias päevane kilometraaz alla 30 ei kukkunud, siis Eestis on kõik teistmoodi. Ei teagi, kas üksinda rännates oled laisem või on küsimus seljakoti raskuses, aga kui kell sai seitse - avastasin ennast kõigest 13km kaugusel hommikusest stardist. Peamine probleem oli Ahja. Sealne söögikoht.. Sealt suure hoo, hea tuju ja täis kõhuga kilomeeter valesse suunda.. Ja siis Ahja järv. Kaetud õhukese õlikirmega ja vesi veripunase värvusega. Higi ja kuivand veri, mis eilsest sääseja parmu tapatalgutest kehale oli hüübinud sai maha pestud. Osad lapsed, kes samal ajal vees sulistasid olid seal miskil põhjusel täis riietuses.
Aga parme täna vähem, kui eile... Tea kas neil on esmaspäeviti vaba päev või hommikune vihm neile liiga tegi.
Tänapäeva telefonid on liiga kavalad. Kusagil teel Kiidjärvele märkasin ma äkki, et pole ammu ühtegi rajamärki näinud. Ja siis ilusasti nelja tee ristil ja ei ühtki viidet, kuhu edasi. Eksinud. Telefon sisse - googlemaps ette ja ... Telefon pakub erinevaid huvitavaid asukohti, mis päris kindlasti tõega ei kattu. Ronin keset lagendikku kännule suunan telefoni kõrgustesse - seisan seal nigu totakas ja ikka ei midagi.. Geps kurinahk väljas. Ja telefon üritab oma intelligentsuset mulle mingit jama ajada. Täpselt nagu osad inimesed, kes kunagi ei julge öelda, et neil pole aimu ka millest jutt - ja ajavad siis mingit segast mulli ja eksitavad seltsimehi..
Lugemisel täna oli üks Hesse lühijutt tüübist, kes raha varastas ja siis sellega jalga lasi. Sellest inspireerituna ka mina pool päeva pättustega tegelenud. Kõigepealt ronisin torni otsa, kuhu ronimine keelatud oli. Minu 100 kilo pidas torn igatahes vastu. Ja nüüd istun siin Ahja jõe ääres ja legendis oli kirjas, et siin tuld teha ja telkida ei tohi. Ma küll üritan nüüd juriidiliselt korrektseks jääda. Toidu tegin priimusega ja ilmateade lubas kuiva ööd - niiet ka ööbimise üritan seekord telgita... Hesse jutt lõppes peakangelase suurte süümepiinade ja enesetapuga. Loodan siiski, et ma pääsen siit lihtsamalt ... Igatahes esimese karistuse ma oma kriminaalse tegutsemise eest juba sain. Taevaskota toodi mulle kooki ja külma õlut... Aga selgus, et minu ja taevaskoja vahel mittu pikka kilomeetrit ja öö juba käes. Seekord siis õlledeta öö.
Hommikul selgus, et kõik ei läinud siiski plaanitult. Ei ei.. Sellisid süümepiinu, mis enesetapuni oleks ärgitanud - ei tekkinud. Hoopis suur sääseparv leidis mu üles ja sain siis harjutada hämaras telgi ülespanekut..Oli ebamugav...
No comments:
Post a Comment