Alla-andmisest ja regionaalpoliitikast

Rändurite kaitseingel oli täna minu poolt. Mammastest Põlvasse pidas sadu - ja äikesetorm tuli alles siis, kui Põlva kohvikus turvaliselt katuseall istusin. Pean tunnistama, et rajameister oli Mammaste ja Põlva vahel tugevasti viilinud. Igatahes suunda, kuspoole Mammastest Põlva jääb, pidin otsima GPS-i abil.

Vihm näitab küll vaibumise märke, aga siiski ei jõuaks enam kaugele. Otsustan teha seekord litsamalt ja minna hotelli. Kas alla-andmine? Sõltub, mis eesmärgiks pidada - mul ei olnud eesmärgiks end matkaga maksimaalselt kurnata, vaid pigem ikka rahulikult mõtteid koguda. Pean tunnistama, et halvasti magatud ööd on väsitanud ka aju. Hotellituppa.. ja sealt ma enam ei liigu.. Juba järgmise päeva keskpäev.. kui ma neid ridu siin kirjutan.

Aga veidi regionalpoliitikast. Pole see nii mahajäetud kant miskit. Pealiskiht on väga kena. Kõik asulad, kust läbi kõnnitud näevad välja vägagi ilusti klanitud. Nagu olekski elavad ja elujõulised. Ajakirjanduses vohav kriitika ja väljasuremine siit välja ei paista. Ka hinnatase on sisuliselt võrdne Tallinna omaga. Praad põlvas 8.- Eurot, hotell 50... Ma ütleks, et Ida-Euroopa üks kallemaid väikelinnu.

Aga raske on siin ilmselt regionaalpoliitikat ajada. Noor, kes ei taha siit välja suuremasse mailma(Tartu - Tallinn - Stockholm - Brüssel - New York), on ilmselt ka kohaliku arengu huvides üsna lootusetu tegelane. Suudab ainult kodus korda hoida ja keelata naist seenele minna... Ainus lootus, et mingi osa neist noortest, kes lähevad kunagi ka tagasi tulevad. Aga tulevad vähesed.. Seega, et siin see elu jätkuks, tuleb lapsi teha palju. Et tagasitulijatest jätkuks elu edendamiseks...

No comments:

Post a Comment