Äratus kell seitse. Ilm ei tõota head. Vihm just lõppenud ja sihtmärgiks olevat vulkaani pole näha. Aga siin väikeses linnas pole muud teha - vaatamisväärsusteks kaks vulkaani. Üks neist mõned kuud tagasi pursanud ja nüüd paari päeva eest oli endast taas elumärki andnud. Sinna minek keelatud ja valik seega lihtne: Gunung Sibayak. Lihtsam ja kergem mägi. Aga ka seal mäel oli inimesi surma saanud. Ega füüsiliselt polnudki see teab mis pingutus, aga vihm oli rajad libedaks teinud ja korduvalt leidsin ennast peaaegu kukkumast või käisingi ümber. Õnneks mitte neis kohtades, kus kukkumisele oleks mõnikümmend meetrit vabalangemist järgnenud. Tänud kahelele Prantsuse poisile, kes mind õige teeotsa peale juhatasid ja kellega üheskoos sai allatulekuks valitud veidi raskem rada, mille lõpus aga väävli järgi lõhnavad soojavee basseinid. Jumalik.
No comments:
Post a Comment