Ja Ethel kõneles: Reisimise, muusika, kirjanduse ja kunsti roll on pakkuda inimesele lohutust tema hingetühjuses, mis on sinna saanud peaauhinnast ilmajäämise tõttu. Peaauhind on muidugi mõista armastus. See võib olla nii armastus teise inimese kui merereiside kui ka kaunite kunstide vastu, peaasi, et oleks selline armastus, mis suudab täita hinge täieliku rahulduse astmeni. Kui inimesel aga pole hinge täitvat armastust, tuleb hing teisiti täita. Loodus tühja kohta ei salli. Kunstid ja reisid võivad seega olla nii lõppeesmärgi kui lohutusainese rollis. Enamikel puhkudel on tegu siiski lohutusainesega. Lohutuse all tuleb silmas pidada laiemat tähendust, mis kajastub ingliskeelses mõistes comfort tähistades nii lohutust, mugavust kui turvatsooni. Kui aga juhtub, et inimesel pole ei armastust ega asenda selle puudumist ka loomelised ja silmaringi avardavad komfordid, on viimseks lohutusauhinnaks, selle sõna üheses tähenduses, raha.
Siis küsisin Ethelilt, aga mis saab kui on vaid hirm ja Ethel vastas: Hirm ongi tühjus, hirm on armastuse puudumine. Vaid armastus saab võita ära hirmu. Aga lohutusainesed võivad selle kinni katta, et elada ei oleks hirmus ja kui lohutusainesest tulenev hingetäide enam komfortsust ei taga, on viimane õlekõrs raha, mis lohutusainestega võrreldes on oluliselt nõrgem turvalisuse pakkuja.
Aga kui raha ka ei ole, algab ringkäik otsast peale. Inimliku ellujäämisinstinktiga ja kui ellujäämine on tagatud, siis unistuste ja tahtmistega. Siit kõik algabki.
No comments:
Post a Comment