.. on pealetükkivamad, kui müügimehed. Muidugi kohalikke müügimehi Egiptusega ei anna võrrelda. Kõik saavad ilusasti "tänan ei!"-st aru ja seda tuleb öelda vaid paaril korral saja meetri kohta. Loomadega nii lihtsalt ei lähe. Mõte, et läheks ahvide metsa raamatut lugema, kukub selgelt läbi. Leiad ilusa koha kus maha istuda ja juba on su juures tegelane, kes on väga huvitatud sellest, mis sul kotis on. Ta istub su kõrvale ja hakkab igasuguse valehäbita su kotti lahti nööpima. "Siin ei ole banaani" ühmad talle - suled koti ja põgened. Raha eest saad lasta endale ahvi pähe panna ja pilti teha, aga samas jääb mulje, et kõik ahvid on seda nõus tegema ka ilma mingi rahata oma lõbuks..
Ja ega kohalikud kassid viisakamad pole. Kohalikus kõrtsus parti süües, selgub et pardil oli oma elu ajal imselt hulganisti sõpru olnud. Nüüd piirab mind vähemasti kolm kassi. Kõik üsna näljaste nägudega. Ja ega see part ka just ületoidetud ei ole ... peamine, mis tast süüa on krõmpsuvad luud ja kuivanud nahk. Aga see vist ongi selle toidu eripära... Kassidele ma aga meeldin ja nad siblivad lootusrikkalt kogu söögitoimingu aja minu ümber. Lähipäevadel on oht elevante kohata. Kui nad on sama pealetükkivad, siis pole kindel et päevik enam jätkub...
:D
ReplyDelete