Linnad on igaüks oma nägu. Kunagi ma hakkasin arvama, et nad pikas perspektiivis muutuvad sarnasteks. Aga ilmselt mitte. Linnu kujundavad need miljonid kes neis aegade jooksul elavad ja on elanud. Need inimesed ja nende ideed. Linn areneb läbi nende. Näiteks siin linnas - Bratislavas on keegi kunagi tulnud mõttele ehitada silla otsa ufo. Sellised rohkem või vähem jaburad ideed kujundavad linna nägu. Ja valitsejad, kes Linnu kamandavad. Ja sõjad, mis lammutavad - tehes uut ruumi ideedele ja jättes jälje inimestesse, kellelt ideed tulevad. Ja loodusjõud.. ja..
Samamoodi ehitatakse inimest. Juba lapsena kohtab tai teisi inimesi ja lugusid - ideid, mis teda kujundavad ja millest siis inimene oma mosaiigi kokku paneb. Ta on nagu anum kuhu kallatakse sisse ideid ja oluline on ka järjekord kuidas ideed temani jõuavad - kõigest eelnevalt kohale jõudnust sõltub see kuidas suhtuda uude. Mõned olukorrad ja ideed mõjuvad sõja või uputusena. Palju pühitakse teelt. Aga midagi jääb - nagu purukspommitatud maja säilib vanadel piltidel ja linnaelanike valusates mälestustes...
Raamatud ja reisid on need mis toovad ideid inimesse ajju tulvana. Palju reisiv ja palju lugev inimene on kui kiirelt liikuv ja muutuv suurlinn. Oma eeliste ja puudustega. Ja rahulikult oma maakodus igapäevaseid toimetusi tegev külamees, kes raamatuid ja lehti ei loe, ega külas ei käi - on nagu puhas roheline aas. Puutumatu ja ilus oma muutumatuses. Ja ehk ka keskmisest vastuvõtlikum võõrliikidele - ehk ideedele, mis siis kurat teab kust temani jõuavad...
No comments:
Post a Comment