Pean tunnistama, et ühtegi pagulast sel reisil ei kohanud kusagil. Euroopa selles nurgas ei tundnud ma ka ennast vähem turvalisemana kui paari aasta eest siit viimati läbi sõites. Ainult üks muutus - Piirivalve. Kokku peeti mind kinni neljal korral. Paari aasta eest tundus, et Euroopa on üks suur maantee, mille võid pidurdamata läbi vurada. Aga nüüd -
Kaks korda Poola piiri peal - pagasnik lahti ja näidata, mis sees on.
Üks öine suhtlus Horvaatia Austri piiril. Paar päeva üksi olnud - on keeruline suhelda piirivalvuriga, kes räägib sinuga mingit kummalist keelt ja ise seda inglise keeleks peab. Üldse on siin slaavi keskkonnas esimene keel, mis keelele jookseb kui võõrkeelt vaja rääkida - vene keel. Ja nii aju kokku jookseb - aga ei kontrollitakse dokumente küsitakse kust tulek ja lastakse edasi.
Ja Valkas peatab mind üks segane seltskond. Lätlane ja hiljem selgub, et ka Eestlane seltskonnas. Nüüd juba veidi põhjalikum kontroll, ei aita ainult tagaluugi avamisest - vaja on ka ikka veidi asjades sobrada. Auto on muidugi seest muutunud selliseks, et vaid juhi istme koha peal on veidi ruumi. Muu on suht segamini ja täis igasugu prahti ja kaupa. Liialt ei süvenetud. Ma ei tea kuidas ma neile oleks seletanud 10-t IKEA-st ostetud purki, mida mul kaasa paluti osta..
No comments:
Post a Comment