Suur Koroonaviirus on enda alla võtnud kogu maailma reisimise ja peatanud lennukid ja laevad. Peatunud olekus on olnud ka minu reisipäevikud. Kui nüüd aus olla ja kõik südamelt ära rääkida - sai pandeemia ajal küll tehtud üks väiksem reis Lätti-Leetu ja sutsakas Soome. Reisid olid lühikesed ja vaimu päeviku kirjutamiseks peale ei tulnud.
Nüüd siis hakkasid Tallinki laevad taas Rootsi liikuma. Rootsi - see on riik, kes laseb lapsed enda riiki ilma kiusamata ja ka vanematel piisab kui esimesest vaktsiinisüstist paar nädalat möödas. Meil küll kuur läbitud, aga teiste riikide jaoks valgeks inimeseks saamisest siiski veel nädalake puudu.
Seekord ei ole meil tegemist otseselt puhkusereisiga. Puhkusereis peaks olema puhkus millestki - aeg millal töölt eemale saada. Aga seekordse reisi alguseks olen ma juba veidi üle kahe kuu töötu olnud - ka ülejäänud seltskond on ilma suurema koduvälise tegevuseta. Koolist on puhkus ja ega koroonaajal ka lasteaeda ülemäära tihti pole satutud. Seega reis ise on lihtsalt senise oleku jätk, mida puhkusereisiks enam nimetada ei saa. Et siis lihtsalt sõit Rootsi. Ja kaasas on meil siis kogu tavaline argipäev - auto on täis tavaari ja ka kõik alaliselt kooselavad kaaskondlased on pardal (olgu olgu - paar merisiga jäid ikka koju). Sellega muidugi seostub enne reisi näoraamatus nähtud nali, kus üks iti vend ütleb kolleegile, et sa ei teagi misasi on hard drive... Või, et mina ei tea, mis on "Hard Drive"? Ma olen koos perega autoga puhkusel käinud .. Ma tean väga hästi misasi "Hard Drive" on... vastab teine. Kui raskeks meie sõit kujuneb ja kaua me vastu peame - eks me näe. Tagasisõidu pileteid meil veel pole. Ühelt poolt on suur optimism ja unistus mitmenädalasest ringisõitmisest. Teiselt poolt varateismelise arusaamatus, miks üldse peaks kusagil mujal kui paaris poes käima. Ja pealegi kõik väljaspool hotelli asub ju Interneti levialast väljas ...
Reis algas siis Tallinki laevalt. Piirikontroll lihtsalt küsis, et mis dokumendid meil on soovimata neisse üleliia süveneda. Rootsi poolel ei kontrollinud keegi miskit. Ja laevas endas Koroonat ei olnud.. Või vähemalt kõik tegutsesid nii, nagu poleks seda haigust kunagi olemas olnud. Peale Lotte ja Bruno maskide ei viidanud midagi pandeemia levikule. Tantsupõrand oli paksult täis rahvast. Õllejärjekorrad olid üüratud. Lauad baaris tihedalt - nagu ikka Rootsi laeval on olnud. Etteruttavalt võib öelda, et ka Rootsis endas tundub elu suures osas samuti igapäevane olevat. Vaid Vapianos paluti lauda vahetada, kui me teistele liiga lähedale istusime - aga ka see tegevus polnud just üleliia järjekindel, kuna üsna varsti mingi teine seltskond meie seljataga istet võttis ja nii jäigi. Ja mõnedes poodides on kehtestatud piirangud et mitu kodanikku võib sisse astuda. Ja üldse tundub, et kõige rohkem on koroonaga pihta saanud lõbustuspargid. Sinna peab kohti ette broneerima ja veebilehekülgedelt saab lugeda, et pooled atraktsioonid puhta suletud. Kõik muu elu Rootsis tundub käivat mööda tavapäraseid radu...
No comments:
Post a Comment