Nagu ikka oleme sõitmas ringi saarel ja kogemas kõike, mida sel Saaremaast veidi väiksemal saarel meile pakkuda. Tripadvisori nimekiri mulle abiks - teised kasutamas rohkem oma südant. Paar pilti ja paar lauset:
Loomaaiad Loro Park ja ahvide park
Hakkan ennast juba kordama, aga Tallinna Loomaaeda ei taha enam minna. Nii erinevad on maailma kõigis paigus loomapargid selle betoonpuuridest koonduslaagriga Tallinnas. Loro pargis on võimalik veeta terve päev nii, et kordagi igav hakkaks - vaadata delfiinide, orcade, papakoide showsid. kõndida kakduude keskel. Ahvide pargis ootavad sin pähe istuvad ahvid ja väga suures koguses merisigasid, kelle keskel sa saad mõnusalt oma paar tunnikest veeta. Lastega on mõlemad kohad lausa kohustuslikud.
El Teide
Kõrge mägi. Mitmele elu seniseks kõrgeimaks punktiks. Päris vulkaani kraatri servale seekord ei lähe. Selle väiksese jalutuskäigu oleks pidanud paar kuud varem broneerima. Vaatame paarsada meetrit all pool lummavaid vaateid. Seekord tõi meid siia ja tagasi õhutramm. Ei julge veel kuue aastasega seitsmetunniseid mägimatku ette võtta.
Rannad; Lainetega ja ilma. Musta liivaga ja valge liivaga. Põhjapool ka suurte lainetega ja kivide vahel. Vesi nagu Eestis soojal suvepäeval.
Nasca Valley
Siin olid meil hoiatused, ees, et raskusi parkimisega. Ja orust läbisõit jäigui läbisõiduks koos kusagil maanteääres veerandtunnise looduse vaatlemisega. Autotee sinna oli kitsas. Juhile väljakutseid pakkuv ja ka reisijatel hakkas kohati tekkima soov enesest millegi välja heitmise suunas. Ehk siis looduse ilu just üleliia ei saanud - südame läikimisest üle saamine võttis viimastel mitmeeid päevi. Kui siia tulla, siis hommikul vara. Turistid ei ole siin üldiselt varase ärakmisega. Ja seitse tundi pidi võtma matk orust mereni ja tagasi. Võibolla kunagi.. hiljem, tulevikus...
No comments:
Post a Comment