Jälle teel. Sihtkohaks sügisene Maroko ja seekord kahekesi. Meeste reis, mis algas meestepäeval. Naised ja lapsed jäi koju oma aega ootama (ja nagu selgus lund rookima ja päästma majasid saabuva külma rünnakute eest). Maroko siis seepärast, et siia reis lihtne ja odav ja varem pole käinud. Reis sai välja kuulutatud septembris, oma sünnipäeval. Ideest võttis kinni vaid üks peol osalenu - ja siin me nüüd kahekesti oleme.
Siia saamine oli lihtne. Väikesed takistused, mõlema lennu hilinemine mõned minutid, meid väga ei mirjendanud. Saime kohale. Kodust ja tööst oli väsimus ses ja kokku üle viietunnine lennuaeg sai peamiselt ennast välja magatud. Nüüd puhanum tunne.
Suurimad hirmud Marokoga seoses olid meil tekkinud Internetis kõiksugu kommentaare lugedes. Agresiivne müük. Võimalus igalpool petta saada.. See kõik muutis meid väga ettevaatlikuks ja lennujaamas taksot valides ei olnud meil küsimus, et kas me petta saame - vaid kui palju me petta saame. Adekvaatset infot Tangieri lennujaama taksohindade kohta internetist leida oli raske. Meil oli teadmine, et 25 eur eest me saame omale takso vastu kutsuda... Selle panime siis taksohinna kauplemise maksimumiks. Vahetult enne taksopeatust oli suur silt, mis ilmselt lubas laennujaamast linna 100 kohaliku raha eest (umbaes 10 EUR). Miinimum ja maksimum olid paigas. Pakkumine tuli 150, mis tundus piisavalt aus ja oodatud kauplemine jäi sootuks ära. Terve tee linna mõtlesime ja ootasime, et kust tuleb see konks, kust meid tillist tõmmatakse. Et kas see 150 oli ühe inimese hind.. Või leitakse mingi muu põhjendus meilt raha juurde saada. Ei, kõik oli ikkagi täiesti puhas ja kokkulepe töötas. Muidugi võib hinnata, et see 50 raha, mis oli erinevus sildil olnuga oli pettus. Samas, Bolt küsis minult kodust lennujaama sõidutamise eest 16 EUR. Ei mingit võimalust kauplemiseks. Lihtsalt tõdemus, et hind täna selline. Kuidagi keerulisem on kurjaks saada suurfirma peale ja teda petmises süüdistada, kui et näha röövlit vaeses Tangieri taksojuhis. Ehk võib ikkagi öelda, et meie hirm, et taksojuhid meil naha üle kõrvade tõmbavad ei realiseerunud. Ja sama kehtis kõigi taksosõitude suhtes Tangieris.
Teine Marokoga seotud suur hirm - pealetükkivad müügimehed - oli vähemalt Tangieris, ülepaisutatud. Keegi kusagil korra proovis sind kusagile kutsuda või midagi müüa.. Aga see kõik oli kümneid kordi vähem tüütavam kui näiteks Egiptuse poemüüjad. Ehk kokkuvõttes üsna rahulik ja mugav linn.
No comments:
Post a Comment