Nagu tõestuseks, et liiga pikk lennureis võik väiksematele liiast olla - ei pidanud meie linnu tervis vastu ja tulemuseks üks veidi täisoksendatud lennuk. Ei, siiski tõenäoliselt on see siiski mingi muu kõhuhäda - ka pärast lennukist pääsemist oli meie seltskonna väiksem liige jõuetult voodis ja liikus tualeti vahet. Positiivse poole peale jäi sõit lennujaama bussi esiistmel - otse bussijuhi kõrval. Nüüd jääb meil vaid oodata, kas tegemist millegiga, mis ka meid tabab - või jääb selle tervisehäire sisu teadmatuks. Hommikuks tuli päike taas välja, toit jäi sisse ja saame ehk rõõmsamalt oma reisi jätkata.
Ma olen oma naabriga seitse aastat kõrvuti elanud ja nüüd lõpuks saime terassil kokku, et puhuda veidi naabrijuttu, võtta mõned klaasid veini ja jälgida päikeseloojangut. Aga terass ise asub tuhandeid kilumeetreid meie kodust eemal. Naabrimehel on siin Tenerifel teine kodu ja teine terass. Tõdemus, et peaks kodus ka korra ikka üksteist ka Eestis sauna kutsuma, jäi õhku. Vaatame, kas need veinised lubadused ta tegalikus elus reliseeruvad.
Peatükki pealkrjaks sai pandud küll Poerto de Santiago - aga pean tunnistama, mina ei tea kus me oleme. Armas mereäärne linnake, millel tundub igal nurgal oma nimi olevat. Sadam on siin olemas. Samuti mereveega avatud basseinid. Vesi meres on külmem kui soojendusega basseinis, aga märgi maha saamiseks käisin korra ookeanivees ära. Vesi nigu Eesti suvi - ei midagi külmemat, ega ka soojemat.
No comments:
Post a Comment