Zorbas on Kreeklane. Küll mitte Korful vaid tema tegi oma tegusid Kreeta saarel. Tegelikult ka igal pool mujal, aga raamat räägib Kreetast. Ja räägib sellest samas absurdist, millest rääkis ka juba Camus. Hea raamat. Räägib suurest küsimusest - et kas peaks sekkuma maailma toimimisse või parem on võtta mingi absurdne amet. Näiteks kaevata sütt uskumata selle tegevuse ärilisse edusse. Ja mitte mõeldagi, mis mujal toimub; vaevade ja raskuste peale. Elada eemal maailma suurtest asjadest.
Aga ikkagi - ka paradiisisaarel leiavad maailma mured sind üles. Sa võid ennast üritada lahti lülitada kõigest sellest .. Aga ikkagi jõuab sinuni inimeste julmus ja ahnus. Ja ikkagi sa sekkud ka selle saare protsessidesse. Sa ei suuda ennast täielikult ära lõigata ei saarest ega läbi selle ka maailmast. Väikeste inimeste väiksed hirmud ja ahnus on suur jõud, mida kasutades saab muuta maailma julmemaks kohaks. Ei päästa ka paradiisi saar. Tuleb leppida ja ennast sellest lahti haakida oma hinges. Mitte endaga kanda kaasas tapetud lesknaisi aga muud julma, mis juhtub, kui nn. rumal konservatiivsus võimule pääseb. Ja selleks et mitte kohata iseenda hinge. Elada, vaadelda, aga mitte südamesse võtta.
No comments:
Post a Comment