Need päevad nagu praegu tuleks sügavalt mällu söövitada. Need päevad, kus on kehal lihtsalt nii valus, et tõsiselt raske olla... Kui teinekord laiskus peal või lihtsalt tahe viriseda - on hea meenutada kuidas on siis kui ka puht objektivselt on lihtsalt väga väga valus. Laevareis väikse vineerist pähklikoorega 100km üle avamere. Ise-enesest täisti enesetapjalik ettevõtmine. Elu jäi sisse ja paat ei uppunud. Aga päike tegi mu kallal oma töö. Jalad, käed ja nägu on tugevalt üles paistetanud. Ja valus. Pool ööd sai veedetud dushi all.. käimisega raskusi.. 24h peale laevasõitu hakkab olukord stabiliseeruma. Aga mõne tunni pärast on järgmine sõit ees. Loodame et seekord suudame ja oskame end päikse eest kaitsta.
No comments:
Post a Comment