Eestlased on ikka väga suurte mugavustega harjunud. Kui elektrit pole kümme minutit, siis tõuseb kisa taevani. Siin terve suur linn ja hotellis öeldakse, et meil täna tuleb elekter kell kaks. Ja eks siis sellega pea arvestama.
Tervis on viimasest merereist endiset korrast ära. Jalad on paistes ning käia on väga valulik. Seega pikemad tripid jäävad praegu ära. Jalgadel on põletusest suured villid. Koos nahka kooruva näoga ning tohutu ohatisega sellel jätan ma välismaailmale mulje kui külaline õudusfilmist.. Parem ennast mitte päevavalges välja näidata.
Millised on siis Filipiinid... Oluliselt kallim riik kui olek osanud arvata. Söögi ja elamise hinnad puhkerajoonides on täiesti võrreldav Eesti omadega. Mingis väiksemas linnas saab ööbimise ka 6-7 euro eest öö, aga sellisel juhul on see paik ka igati oma hinda väärt. Ehk siis täielik peldik ragiseva ventilaatori ja heal juhul ka räpase vannitoaga. Mis on odav - on oluliselt väiksem juurdehindlus alkohoolsetel jookidel baaris ja muidugi kohalik kange alkohol on siin üldse üliodav.
Mis veel teistmoodi - on filipiinlaste täiesti arusaamatu suhtumine infosse. Kohati tundub et nad valetavad enda kasuks. Kohati tundub et nad annavad lihtsalt mingit seosetut infot välja ja kohati tundub et nad ise ei tea kes nad on ja miks nad on. Selle kohte millal ja kust mingi buss või paat väljub on üldjuhul igal filipiinlasel olemas oma teooria. Milline teooriatest adekvaatne - seda ei saa kunagi õieti aru. Hotelitöötajal, kes müüb oma hotelli kümmet tuba, tundub et pole üldjuhul aimugi palju tuba maksab ja kas mõni ka vaba on ja mitu voodit mingis toas on ja kas konditsoneer töötab ja kas tal kusagil ka ehk ventilaatorit on. Lihtsalt ei saa neilt infot kätte. Kuidagi kummalisel kombel siiki tundub, et kõik siiski sujub.. Alati suurte hilinemistega ja kunagi ei juhtu midagi siis, kui esimest korda lubatakse. Nii, et reisimisel arvestage suurte viidetega..
No comments:
Post a Comment