Jõuluvana tõi mulle jõuludeks "Vaba Ühiskonna" raamatu. Ilmselt vihjas ta minu unistustele vabast ja paremast ühiskonnast ning maailmast. Ilmselt oli kingis paras annus jõuluirooniat. Aga raamat riiulis - ju siis tuleb läbi lugeda. Sai siis reisiks kotti pandud ja nüüd siin jalgade ravimise kõrvale hea lugeda.. Iseenesest on paljud probleemid, mis raamatus tõstatatud mingil kujul ühiskonnas olemas. Palju on sellist, millega osaliselt saab nõustuda. Siiski on kaks põhjust, mis muudavad raamatu madalaks ja ei suuda Innot ja Irjat tõsta kõrgemale tähelepanu vajavate veidrike staatusest. Kõigepalt siis see kurikuulus puudv vaba ajakirjandus. Kuri maailm, kus kogu ajakirjandus on äraostetav ja kontrollitud. Tulla selliste väidetega välja raamatus, mis rahastatud Tallinna linnavalitsuse rahadega... ja mis kajastab teemasid identse retoorikaga, kui seda teeb keskerakond. Ehk suures osas on tegu erakondliku propagandateosega rahastatud linna eelarvest. See kõik muudab igasuguse kriitika päevalehtede suhtes kurvaks huumoriks. Häbi...
ja sinna lõppu veel süüdistus ajakirjaike pihta, et nad ilma kohtuotsuseta inimesi süüdi mõistavad.. Ja kuidas saab selles samas üllitises anda päris mitmele tegelasele varga süüdistuse, lisaks süüdistada presidenti alkohoismis ja Hans H. Luike kokaiinisõltuvuses. Nõuda viisakust teistelt ajkirjanikelt ja ise käituda nagu agulipätt. Madal.. Lame.. Kas on tegu tõesti hästi planeeritud ja halvasti välja kukkunud propagandaga, või on tegu lihtsalt kahe inimese erakordse lollusega?
Raamat ei väärinud Eestisse tagasi toomist ja jäi ühe Manila Backbackerite raamaturiiuli kaunistuseks. Kes teab, ehk avastab selle kunagi sealt riiulist keegi...
No comments:
Post a Comment