Vana Kartaago linn. Päike väljas ja linna lähedal ilusad inimtühjad liivarannad. Ja nälg.. Kui sa kella poole kolmeks lõunat ei söö - oled ilma. Nagu ka Hispaanias. Terves linnas pole keegi nõus midagi süüa andma. Ja nii loivab pahur seltskond mööda Taranto linna kitsaid vanalinna tänavaid silmis nälja helk ja tuju allapoole nulli. Ei huvita kedagi selle linna ajalugu või majad; vaid korraks tekkib mõte, et kuidas need inimesed siin vanalinnas pimeduses elavad..
Ei aita ka kaubanduskeskus, kus müüdavad pizzad näljaseimatele ebasöödavad näivad. Kõik tegevused muutuvad pahura reisiseltskonnaga keeruliseks - raske valida ööbimist, kui oled sellega lootusetult hiljaks jäänud. Taranto jäi tegelikult vaatamata. Nii positiivselt vaatamata. Kõhu saime täis hoopis hiljem ühes Alberobello Michelini tärniga restoranis.
No comments:
Post a Comment