Väike armas linnake - umbes täpselt teiselpool Aadria merd Dubrovnikust. Imekitsad armsad tänavad. Väike rannariba keset linna müüride vahel.. Isegi avatud kätega mehe kuju (ma pole tegelikult skulptuuridest kunagi eriti aru saanud) mõjub kuidagi avatult ja hästi. Kokkupuude lõuna Itaalia kultuuri ja maitsetega. Maitsed - need on siiani olnud suhteliselt kuidagi ilma mingi teravuseta.. Kuidagi veidi natuke tühjad. Umbes nagu soola oleks puudu.. Aga see pole päris õige kirjeldus. Ja saia. Igal võimalikul kujul saia. Pizza, pasta, ja lihtsalt sai. Kuigi hommikul hommikusöögiks paari pirukat leida ei olegi nii kerge, kui oleks osanud arvata. Vaid hoopis jäätis.. Kümneid jäätise baare, hommikul väga vara juba lahti. Ja tundub, et ka Itaalia naisterahvad on siin veidi rohkem liivakella kujuga, kui põhja Euroopas. Ilmselt tänu sellele jäätisele ja saiale. Ja kui ma ütlen liivakell .. Siis ikka selliste korralikumate liivahoidlatega.
Ja teeninduskultuur.. Ma ei tea, kas see on üldine, aga vähemas ühes kohalike pirukate puhvetis ületas see kõik, mida ma siiani kogenud. Suhteliselt jõrm härrasmees rääkimas Itaaliakeelsete käeviibutuste saatel 15 minutit sõbraga leti ees kurat teab millest; ja näljaste klientide saba seda pingsalt pealt vaatamas. Mingi moment oli juba naljakas.. Kui juba kolmandat korda oleks peaaegu et jutt lõpuni jõudnud ja nägemist öeldud .. Ja siis tuli veel üks teema .. Ja veelkord.. Ja veelkord ... Saab ka nii.. Tundub, et siin ei arvutata aega ja kasumit... Taustal paari pirukat tegi kolm inimest .. Ma ei tea kuidas nii on võimalik kasumlikult äri ajada. Aga ilmselt katoliiklikilkus maailmas on teised ideed ja eesmärgid.
Aga kord Itaalias tundub majas olevat. Kõik dokumendid pannakse igal pool ausalt ja kindlalt kirja. Poest ei lasta minema ilma et oleks ostutšhekki kaasa võtt ja igal pool on väga korralikult paigal prügi sorteerimine koos erinevate ämbritega. Maffiat kohanud pole. Veel..?
No comments:
Post a Comment