Nüüd siis teisel pool merd Gruusiast vaadatuna. Aga Nagu ka Varssavi tundub ka Must Meri meid alati tervitavat lausvihmaga. Ka siin Mamaias pole veel hooaeg alanud ja kogu kuurort tundub selline väljasurnud ja inimtühi. Mis muidugi ei keela hilisõhtuni olematule publikule kõvahäälselt rannas Kreeka rahvusviise mängimast. Just selline muusika kõlab mu praeguse heietuse taustaks.
Kertule meeldib. No mitte küll kõik - aga nii üleüldiselt tundub, et väga meeldib. Ainult et süüa ei meeldi ja autoga sõita ei meeldi. Ja pärast kõike uut ja põnevat, ja kogu seda tähelepanu, mida kõik möödujad pakuvad sinisilmsele neiule - Magama minna ka ei meeldi. See väsitab.. väga .. Muidugi rohkem Kertu ema, kui mind. Mina korgin minibaarist paar õlut või ühe-eurose veini lahti - ja saan hakkama. Enamuste murede juures ma ema eriti aidata ei saa. Ei aktsepteerita mind siis kui juba nutt lahti.. Vaid magama panna, kui ema näha pole - ma veel mõnikord suudan.
Koju jäi ka hulk rahvast. Kui kassid ära - siis õpivad hiired, kuidas täiskasvanuks saada. Kuidas omavahel hakkama saada. Kuidas vastutada, kui pole kedagi kes vastutuse võtaks...
No comments:
Post a Comment