Nagu tõestuseks sellele, et liiga pikk lennureis võib väiksematele liiast olla, ei pidanud meie väiksemal tervis vastu ja tulemuseks oli veidi täisoksendatud lennuk. Ei, tõenäoliselt oli see siiski mingi muu kõhuhäda — ka pärast lennukist pääsemist oli meie linnuke jõuetult voodis ja käis tualeti vahet. Positiivse poole peale jäi ka sõit lennujaamabussi esiistmel — otse bussijuhi kõrval. Nüüd jääb meil vaid oodata, kas tegemist on millegagi, mis ka meid tabab, või jääb selle tervisehäire sisu teadmata. Hommikuks tuli päike taas välja, toit jäi sisse ja saame ehk rõõmsamalt oma reisi jätkata.
Ma olen oma naabriga seitse aastat kõrvuti elanud ja nüüd lõpuks saime terrassil kokku, et puhuda veidi naabrijuttu, võtta mõned klaasid veini ja jälgida päikeseloojangut. Aga terrass ise asub tuhandete kilomeetrite kaugusel meie kodust. Naabrimehel on siin Tenerifel teine kodu ja teine terrass. Tõdemus, et peaks kodus ikka korra teineteist Eestis sauna kutsuma, jäi õhku. Vaatame, kas need veinised lubadused ka tegelikus elus realiseeruvad.
Peatüki pealkirjaks sai pandud küll Puerto de Santiago — aga pean tunnistama, et mina ei tea, kus me oleme. Armas mereäärne linnake, millel tundub igal nurgal oma nimi olevat. Sadam on siin olemas. Samuti on siin mereveega avatud basseinid. Vesi meres on külmem kui soojendusega basseinis, aga märgi maha saamiseks käisin korra ookeanivees ära. Vesi nagu Eesti suvi — ei midagi külmemat ega ka soojemat.
No comments:
Post a Comment