Marrakesh

Casablancas ei osanud me enam midagi suuremat teha — TripAdvisoris olid järgmisteks võimalikeks sihtpunktideks tramm ja ostukeskus; jätsime vahele. Meid meelitas rohkem Marrakechis lubatud 27 kraadi ning nii liikusime taas rongijaama ja teele. Seekord ei olnud enam tegemist uuema aja kiirrongiga, vaid vanamoelise rongiga, kus inimesed olid kupeedesse paigutatud ja kiirus oli üksjagu madalam. Kuigi jah, mitte nii madal kui rongidel Eestis. Üle saja sai see päevinäinud rong probleemideta kätte. Ja nii me sõitsime — mõlemal pool teed kivikõrb ja mõned üksikud rohelised laigud. Meile arusaamatult oli ka see kivipõld enamasti läbi küntud. Või vähemalt oli midagi sinna triibud peale tõmmanud. See, kas sealt kivide vahel kunagi ka midagi päriselt kasvas, jäi meile mõistatuseks. Rongi laadile vastavalt oli vähenenud ka rongipileti hind. Sõit Casablancast Marrakeshi kestis 2 h 40 min ja hind oli sellel sõidul umbes 13–14 eurot.

Marrakesh võttis meid vastu laiade tänavate ja rahulikuma moega. Casablanca medina kitsus ja räpasus oli vähemalt esmapilgul kadunud. Hiljem Marrakeshi lõputuid tänavaid kammides leidsime me üles ka kohalikele suunatud turud ja kohaliku alamkihi elamise ning saime aru, et tõenäoliselt on kõigis nähtud Maroko linnades olemas kõik erinevad küljed. Linnad erinesid meie jaoks peamiselt selle poolest, kus me enamiku oma ajast veetsime: Tangieris rikkamas mereäärses piirkonnas; Casablancas eelkõige kohalikele mõeldud medina turul ja sellega piirnevatel tänavatel; siin Marrakeshis on ka turg — aga selle esimene ots on viisakam ja selgelt suunatud turistidele, mis tekitas linnast ka puhtama mulje. Laiemad tänavad turistipiirkondades jätavad linnast üsna viisaka ja puhta esmamulje. Hiljem kohalikele suunatud lettideni jõudes nägime ka tegelikku elu, mis nii väga Casablancast enam ei erinenud — ent meie mällu jääb linn ikkagi ilusama ja puhtamana, lisadega, mis ainult lisavad mitmekülgsust. Uues luksusliku elamise ja viietärnihotellidega linnaosas ei tekkinud enam mingit Aafrika tunnet. Ka keskmise Euroopa linna jaoks oli see kõik liiga lihvitud.

Reisikaaslase tõbi on võtnud teistsuguse vormi. Enam ei ole kõhuprobleeme, kuid jäänud on külmetusele viitavad mured. Igaks juhuks tõmbame oma plaanidest maha pikad sõidud kõrbega tutvumiseks. Vaatame kohalikke parke ja kooserdame tänavatel. Maroko üheks suurimaks vaatamisväärsuseks Tripadvisori hinnangul on park „Jardin Majorelle”. Tegemist on üsna rahvarohke väikese pargiga kusagil kesklinnas, kus on paar tiiki ja mõned puud. Lisaks Yves Saint Laurenti memoriaal — või siis üks sammas. 11 € sellise sisutühja elamuse eest on selgelt palju. Pealegi kohtasime oma rännakutel vähemalt kolme parki, mis jätsid ilusama, terviklikuma ja ka vähem ülerahvastatud mulje. „Jardin Majorelle’i” peamiseks plussiks oli see, et selle sai 10 minutiga tervenisti läbi kõndida ja siis minna otsima paremaid kohti.

Öine turg on hoopis elavam. Kohalik „Eino Baskin” teeb nalja; ümberringi seisab kuulajate ring. Kõikjal mängivad pillid. Keegi tahab sult sente kuulamise eest. Värske mahla müüjad on muutunud agressiivsemaks. Tohutu rivi kaarikutest, mis on sind iga hetk valmis ära viima. Katuserestoranid, kus saad toitu ja teed.

Ja kusagilt on siiani üsna hõredalt asustatud turule kokku tulnud juba päris palju rahvast ja turiste. Elu käib, äri käib… Medina turul sai siis ka seekordne juuksuriskäik tehtud ja samal ajal habetki sirgemaks aetud. Seda küll juba päeval. Väikest kasvu noormees tegutses rõõmsalt ja ajas hinda ikka kõrgemale — aga saime seekord sõbralikult kokkuleppele.

Kas lastega tasub Marrakeshi tulla? Merd ei ole — see on puudus. Oleme näinud siin üllatavalt vähe lapsi. Isegi kohalike omad on justkui kusagile ära peidetud, kuigi statistika räägib kiirest rahvastiku juurdekasvust. Ka turul on lastekaubad üsna nõrgalt esindatud. Mõnes üksikus söögikohas hakkavad silma lastemenüüd. Aga miks mitte… Siis peaks küll valima võimalikult kobeda hotelli — nagu meie viimasel õhtul. Siin tundub, et vesi on ka soojendatud. Ja 27 kraadiga basseini ääres tegutseda — võiks ju talvel päris mugav olla…

Marrakesh paistab kaardil olevat linn jõe ääres. Läksime siis ka meie seda jõge huvi pärast vaatama: