Casablanca

Lihtne kahetunnine rongisõit osutub keerulisemaks kui esialgu arvatud. Noormees mu kõrval on näost kergelt roheline ja käib tualeti vahet. Rongi kiirus on üle 380 km/h. Merehaigus? Või oleme kusagilt midagi karmimat Aafrika kraami üles korjanud – eks aeg annab arutust. Kogu see kahtlane toit, mis läks minu kõhtu, tekitas probleeme hoopis reisikaaslasele.

Casablancasse jõudes on suuremad probleemid möödas. Olukord on stabiliseerunud. Et saada tuge kõrgematelt jõududelt, jätkame kiirelt teed Aafrika suuruselt teise mošee suunas mere äärde. Teel sinna saab näha mere lainemurdjatel kalastavaid mehi, kes küll meile nähtavalt ühtki kala kätte ei saanud.

Mošees toimuv jääb meile üsna segaseks. Kohale jõudes on kõikjal vaikus ja iga sissepääsu ees metallpiirded ning nende taga valvurid. Vaatame nõutult ringi ja istume maha teadmisega, et kaugelt on maja nähtud, kuid lähemat abi ei saa me ei hinge- ega kõhuprobleemidele. Hakkame juba järgmist käiku ja sihtpunkti otsima, kui äkki avanevad väravad – ja saame siseneda mošee esisele platsile. Vahepeal oleme saanud teada, et majja endasse pääseb vaid koos giidiga. Siiski suudame ühest lahtisest uksest sisse imbuda ja igaks juhuks hoiame end ühe giidirühma lähedusse. Siiani ei tea me, kas kogu meie tegevus oli legaalne või mitte – aga mošeealused pesuvannid nägime ära. Natuke saame ka suure saali uksest sisse kiigata, kuid valvuri käeviibe on selge – kaugemale polnud meid uskmatutena oodatud. 

Casablanca ise tundub ikkagi „rohkem Aafrika“ kui Tanger. Võib-olla on asi ka selles, et elame siin kesklinna piiril, kus on rohkem räpast ja vaest sagimist. Kaugemal on viisakamaid linnaosi ja vähem räpaseid kvartaleid, aga meil on pilt ja arvamus linnast juba olemas. Vaatame, kas jääme siia veel teiseks ööks või suundume edasi soojema päikese poole.

Et olla paarimehega solidaarne, otsustasin ka mina oma seedimise tuksi keerata. Kuna juba oli selge, et teod ja kohalikud hapendatud söögid mind naljalt rivist välja ei löö, pöördusin traditsiooniliste ja „surmkindlate“ variantide poole. Õhtuse jalgpalli kõrvale võetud krõpsud ja pähklid tegid oma töö hästi ja tagasid rahutu une ning „sooja toa“."