Jälle teel. Sihtkohaks sügisene Maroko – seekord kahekesi. Meeste reis, mis algas meestepäeval. Naised ja lapsed jäid koju oma aega ootama (ja, nagu selgus, lund rookima ning päästma maju saabuva külma rünnakute eest). Maroko valisime seepärast, et siia on lihtne ja odav reisida ning varem pole me siin käinud. Reis kuulutati välja septembris, oma sünnipäeval. Ideest haaras kinni vaid üks peoline – ja siin me nüüd kahekesi oleme."
Siia saamine oli lihtne. Väikesed takistused – mõlema lennu mõneminutiline hilinemine – meid väga ei morjendanud. Saime kohale. Kodust ja tööst oli väsimus sees ning üle viietunnine lennuaeg kulus peamiselt magamiseks. Nüüd on puhanum tunne.
Suurimad hirmud Marokoga seoses tekkisid meil internetis igasugu kommentaare lugedes. Agressiivne müük. Võimalus igal pool petta saada… See kõik tegi meid väga ettevaatlikuks ja lennujaamas taksot valides polnud küsimus mitte selles, kas me petta saame, vaid kui palju. Adekvaatset infot Tangeri lennujaama taksohindade kohta oli internetist raske leida. Teadsime, et 25 euro eest saab takso ette tellida – selle panime kauplemise laeks. Vahetult enne taksopeatust oli suur silt, mis reklaamis sõitu lennujaamast linna 100 kohalikku raha eest (umbes 10 €). Miinimum ja maksimum olid paigas. Pakkumine tuli 150, mis tundus piisavalt aus, ning oodatud kauplemine jäi sootuks ära. Terve tee linna mõtlesime ja ootasime, kust tuleb see „konks“, millega meid tillist tõmmatakse: kas see 150 oli ühe inimese hind… või leitakse mingi muu põhjus raha juurde küsida. Ei – kõik oli täiesti puhas ja kokkulepe pidas. Muidugi võib väita, et see 50, mis erines sildil lubatust, oli pettus. Samas võttis Bolt minult kodust lennujaama sõidu eest 16 € – ei mingit võimalust kauplemiseks; lihtsalt tõdemus, et hind on täna selline. Kuidagi keerulisem on kurjaks saada suurfirma peale ja teda petmises süüdistada, kui näha röövlit vaeses Tangeri taksojuhis. Ehk võib ikkagi öelda, et meie hirm, et taksojuhid tõmbavad naha üle kõrvade, ei realiseerunud. Sama kehtis kõigi taksosõitude kohta Tangeris.
Teine Marokoga seotud suur hirm – pealetükkivad müügimehed – osutus vähemalt Tangeris ülepaisutatuks. Keegi püüdis korra-kaks kusagile kutsuda või midagi müüa… aga see oli kümneid kordi vähem tüütu kui näiteks Egiptuse poemüüjad. Tanger on kokkuvõttes üsna rahulik ja mugav linn."
No comments:
Post a Comment