Taas Tripadvisor valetab asukohtade kohta. On juba pime.
Ja nagu lubatud on päike kella viieks loojunud ja pimedus.. Tänan ennast, et
seda algselt plaanitud pikemat palverännakut ette ei võtnud. Aga mis ikka -
esimesel päeval kõnnitud kilomeetreid üle 20 kogunes.
___________________________
Peab ju nägema mäge kust Jeesus taevasse läks. Jätkan
nüüd päevavalgel oma retke. Sama tee ots ja ka silt oliivipuude mäest. Kõik
sisenevad mingisse aeda, kus mõned iidsed oliivipuud ja kirik. Kas siin mäe all
see ongi? Kogu eilne pingutus selle aia leidmiseks? Kõht on tühi ja läheduses
puuduvad söögikohad. Lähen uuesti mäkke ja otsin vähemalt lubatud vaate? Või
kuulan kõhtu?
Uudishimu võitis... Keegi sõbralik suunas mind taas selle
kitsa mäkke viiva autoteeni, mis päevavalges oma ohtlikkuse oli kaotanud. Ja
siin ma olen. Trepp oli vale tee...
Oliivipuude mägi on surnumägi. Siia on maetud sajandite
jooksul juute. Ja haudu on tõesti lugematul hulgal. Siinne matmispaik peaks
andma ülestõusmisel eelise .. Et ülestõusmisega alustatakse peale maailmalõppu
just siit. Ma ei tunne nii hästi juudi mütoloogiat, et mõista mis eeliseid
varem ärkamine annab.. Nõndaviisi lihtsa inimese seisukohast tundub üsna rumal
otsus olevat. Ma laisa inimesena eelistaks üles tõusta siis, kui kohvi ja
hommikusöök juba valmis. Aga see, et on varaseid ärkajaid - teeb mulle vaid
rõõmu.
Ahjaa, kui keegi siia kunagi satub - ei tasu nina püsti
mööda minna prohvetite haudadest sama mäe otsas. Tõenäoliselt ei tea sa nende
nime ja ega ennustusi, aga vaid pisikese küünla valgel maa-aluses augus ringi
kolada on ikkagi teistmoodi elamus.
No comments:
Post a Comment