Esimene mulje Jeruusalemmast ei olnud just ülev. Indrek
rääkis mulle enne reisi kuidas ta kohe tundis seal midagi.. Mina nii tundlik ei
ole - ainus tunne, mis mind Jeruusalemma jõudes haaras oli suur väsimus
lennureisist. Terve Jeruusalemma vanalinn on täis putkasi, kes kõik müüvad
midagi. Õnneks mitte pealetükkivalt.. Muret teeb rohkem nende tänavate kitsus
ja seal ekslevad turismigrupid, kes muudkui ummikuid tekitavad. Kogu liiklemine
on äärmiselt väsitav. Kõik on ka kergelt räpane.. väikesed prügihunnikud võivad
olla ka oluliste vaatamisväärsuste kõrval.. Ja automaaturid
tänavanurkadel... Ma ei tea, mis on nende täpsem funktsioon, aga seal nad
seisid - metallvõrede taga päevast päeva. Kui tulla Jeruusalemma vanalina
tänavatele varahommikul, kui poed kõik veel kinni - on siin ruumi ja linn ei
tundugi enam nii vaenulik. Tegelikult on ta väga omapärane ja terviklik valgest
kivist linn.
Ma olin siin linnas sunnitud end kristlaseks kuulutama.
Liikudes taas oma telefoni abil vanalinnas punktist A punkti B (tänavad on siin
kõik nii ühesugused - ma ei tea kas ka kohalikud suudavad neil vahet teha...)
peatasid mind automaaturid. Küsisid, et kas ma olen moslem, kristlane või juut.
Mõtlesin et see siin ei ole aeg ausaks vastuseks ja hakata seletama neile kõiki
oma usulisi tõekspidamisi on kohatu. Eks ma tegelikult mõistsin ka, et tegelik
huvi on neil vaid selle vastu, et kas ma Moslem olen. Kui ma ka oleks tahtnud neile
moslemit mängida - vaevalt et ma oleks suutnud seda usutavalt teha .. Ja
automaadiga mehega ei tasu nalja teha. Niisiis jäin kristlase juurde. Selgus,
et Sabbathi ajal on osa moslemi vanalinnaosast teistele peale moslemite
suletud. Nende suur püha mošee on muidugi kogu aeg uskumatutele
suletud...
Kahe näoga linn. Tegelikult
on kummaline kuidas kaks maailma saavad eksisteerida niiviisi üheskoos - ilma
nähtavate piirideta. Ja ma ei pea siin silma moslemi ja juudi maailmu. See joon
jookseb teisest kohast. Võibolla umbes sealt kus ta jooksis enne kuuepäevast
sõda, millega Iisrael Jeruusalemma tervikuna Jordaania käest oma kontrolli alla
sai. Igatahes moslemi kvartal koos vanalinnaga on nagu hoopis teisest
maailmast.. Teine ööbimiskoht oli mul lääne Jeruusalemmas. Ma ütleks et kogu
olemine muutus äkki euroopalikuks. Laiad ja puhtad tänavad. Kui ma sinna oma
kotiga kolisin oli laupäev. Sabbath. Linn oli vaikne ja tühi. Trammid ei
sõitnud. Kohad olid kinni. Pühapäev ühesõnaga. Valmistusin ka siis vaikseks
pühapäevaõhtuks. Olin unustanud, et sabbath on päikseloojangust
päikseloojanguni. Hiljem oma hosteli juurde tagasi pöördudes leidsin end elu
tuiksoonel. Muusika mängis, kõikjal oli erinevaid söögikohti. Elu käis..
Hostel ise oli ka muidugi
omapärane. Voodite asemel magasid kirstus. Või noh natuke suuremas kohas kui kirstus
- pigem plastmastist kastis, kus oli oma konditsioneer, televiisor, lambid.
Väljast kostuvaid helisid kuulis muidugi ikka umbes samapalju kui lihtsalt voodis
olles.. Aga kummaline oli see öömaja küll.
See oli siis minu voodi ühel ööl Jeruusalemmas.
Jeruusalemm näitas ennast mulle kui muusikal. Kuidagi
raske tundub kõrvutada seda morni linna muusikaliga - aga ka siin peituvadki
selle linna kontrastid. Ma ei tea, kas oli parajasti käimas mingi
koorifestival, aga kui ma istusin mõnda aega Püha Anna kirikus - käis sealt
järjest ja järjest läbi seltskondi erinevatest riikidest kes esitasid laulu ja
lahkusid. Ka Kristuse haua juures läbiviidud missadel lauldi. Ja õhtul oli
tänavatel metallist klaverid, kust keegi möödamineja hakkas pilli mängima ja
rahvas ümberringi laulis... Ja ka giidiga ekskursioonid ei lõppenud ilma juudi
lauluta. Nii et tõe poolest - elu nagu muusikalis, kus iga moment võib suvalise
koha pealt suvaline taat laulma hakata. Tantsiti vähem... Moslemite laulu ma
väga palju ei näinud - neil olid oma müügiputkades omad viisid - mõni neist
väga sarnane Nublu esitusele.. Muusika vaid veidi idamaisem aga tekst tundus
sama olevat...
Nüüd paneme Jeruusalemma teema kinni ja otsime järgmise
sihtkoha. Kaardile vaadates jääb allpool silma nimi Beersheeba - üks kohane
linn ühele õllesõbrale. Longin bussijaama ja minek..
No comments:
Post a Comment