Absurd

Jeruusalemmast lahkudes jätkasin oma sihitut retke. Ega mul pole tegelikult selget plaani näha ja kogeda midagi konkreetset. Pigem olengi võtnud üsna absurdse eesmärgi - külastada kohti mida Tripadvisori külastajad riigi parimaks on pidanud. See on keeruline ülesanne, kuna Tripadvisori algoritmid on ebapüsivad; järjekorrad muutuvad.. - kohad kaovad ja tekkivad. Aga midagi plaani sarnast sai siiski kodus kokku pandud. St. Linna nimed, kus midagi on... Ja siin Beersheebas ei ole ma tegelikult mitte õlle järele lõhnava linna nime pärast. Tõepoolest ühe õlle ma võtsin... Rohkem ei taha 8 eurot joogi peale välja käia. Tegelik siht on siiski veel absurdsem, kui linna nime järgi omi reisplaane seada. Tegelik siht on üks surnuaed, kuhu sada aastat tagasi surnud Austraallased ja Uus-Meremaalased maeti. Ja selgub, et siia surnuaia kõrvale ka muuseum üles seatud. Kõik see kokku lööb absurdikvaliteedilt kindlasti üle minu siia jõudmise põhjuse.

Kõigepealt Esimene maailmasõda oma surmade arvuga, oma olemuses on juba üsna absurdne. Nagu ilmselt kõik sõjad mida peavad need, keda lõpptulemus tegelikult üldse ei puuduta. Veel absurdemaks muudavad need Austraalia ja Uus-Meremaa numbrid. Neist riikidest osales sõjas suhtarvult üüratu hunnik inimesi. Austraalia alla 5 miljonilisest elanikkonnast osales üle 400 000 mehe ja  Uusmeremaa miljonist elanikust osales 100 000. Ja see muuseum on kogu nende suurte numbrite maailmas ehitatud kohta kus neil korraks ka sõjas hästi läks... Ja neid kellele see maja siin püsti löödud lamab siin vaid veidi peale 60. Milline kontrast esimeses maailmasõjas hukkunud inimeste arvuga.. Aga siin muuseumi absurd ei lõpe. Selle ühe sündmuse - Beersheeba vabastamise 100 aastapäevaks - ehitati siia muuseum. Muuseumis näidatakse sulle 20 minutiline film ja siis räägib üks onu sulle tund ja kümme minutit, mis kõik toimus. Siis on seal muuseumis üks tädi, kes siis puhtalt igavusest hakkas kõigi nende surnud inimeste lugusid arhiividest kokku panema. Ja nüüd on tal hulk mappe infoga inimeste kohta, kes sada aastat tagasi surma said. Nii et, hea lugeja - ka sina pole kaitstud ühe telefonikõne eest, kus helistab see tädi ja ütleb, et sinu vanavanaisa sai siin surma - ja tee nüüd selle infoga miskit ja suhestu... 

Erilist tähelepanu pälvis ka filmisaal, mis filmi vaatamise ajal liikus esimeselt korruselt teisele. Ilma mingi selge põhjuseta .. Lihtsalt et oleks põnevam... Ja seal surnuaial oli mälestustahvel sõnumiga umbes et: neile kes kõik kaugelt siit sõdima tulid ja eraldi oli lisaks välja toodud üks nimi. Kuna surma sai ka üks juut - siis tema ei tulnud kaugelt... 

Vot selline kogemus siis. Tegelikult ei kahetse. Ja kui Beersheebasse sattunul jääb muuseumist saadud sõjaasjandusest veel väheseks - saa alati sammud seada sõjalennukite muuseumisse. Tõsine väljapanek eri aegade Iisraeli lennukeid.

Maiuspala lennukihuvilistele.